Õhusaaste

Tead juba, et õhus on peale lämmastiku, hapniku, süsihappegaasi ja veeauru ka muid aineid. Osa neist kahjustavad inimese ja teiste organismide tervist ning on ohtlikud keskkonnale. Need on saasteained. Saasteained võivad olla tahked osakesed (nt tahm), vedelikud üliväikeste piisakestena või gaasid.

Saasteained jõuavad õhku paljudest allikatest: tehastest, elamute korstnatest, prügimägedelt, vulkaanipursetest, metsapõlengutest jm. Ühed suuremad saastajad on autod. Nende heitgaasides on rohkesti vingugaasi, mis koguneb maapinna lähedale, just sinna, kus inimesed liiguvad. Peale selle eraldub rehvidest õhku kummitolmu ning naastrehvid kisuvad üles imetillukesi asfaldiosakesi. Kõike seda hingame koos õhuga sisse. Üha enam räägitakse mikroplastist, mida eraldub nii õhku kui ka mujale keskkonda kõigist plastasjadest.

Palju saasteaineid satub õhku seal, kus maju köetakse ahju või kaminaga. Et reostust oleks vähem, võib ahjus põletada ainult kuiva puhast puitu.

Osa õhusaastet on kohalik, nt autode või korstnate suits. Tuulega hajub see pikkamööda laiali. Osa saastet jõuab meieni aga kaugelt, lausa tuhandete kilomeetrite kauguselt. Islandi vulkaanipurske tuhk või Lõuna-Euroopa metsatulekahju suits võib sealt puhuvate tuultega meiegi taeva häguseks muuta. Õhusaaste ei ole seega kunagi üksnes kohalik probleem.

Inimene hingab iga päev umbes 22 000 korda. Iga hingetõmbega jõuab meie organismi elutähtis hapnik, kuid ka õhus hõljuvad saasteained. Need võivad ärritada kurku ja kopse. Eriti ohtlik on saastunud õhk neile, kes põevad mõnda hingamisteede haigust, näiteks astmat. Õhusaaste mõjutab ka südant ja meie üleüldist enesetunnet. Igal aastal sureb maailmas õhusaaste tõttu miljoneid inimesi. Ka laste alles arenevatele kopsudele mõjub õhusaaste halvasti.

Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea. Transpordi, ahikütte ja tööstuse tõttu on rohkem saastet linnades, kuid maapiirkondades on võimalik hingata puhast tervislikku õhku.

Saastunud õhk saastab omakorda ka kõik muu: veekogud, mulla, elusolendid. Taimed ja seened võtavad koos õhuga endasse ka selles sisalduvad saasteained. Seetõttu ei tohi marju-seeni ega ravimtaimi kunagi söögiks korjata tiheda liiklusega sõidutee äärest.

Kütuste põlemisel satub õhku aineosakesi, mis ühinevad õhus sisalduvate veemolekulidega. Nii tekivad happed, mis langevad sademetega maapinnale. Happesademed kahjustavad okasmetsi ja veekogude elustikku, lagundavad kivimeid. Eriti ohtlikud on happevihmad taimedele, mis muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks.

Maailmas on tehtud suuri jõupingutusi õhu kaitseks. Riigid on kehtestanud ranged reeglid nt tehastele, elektrijaamadele, automootorite ja kütuse tootjatele, et need vähem saastaks. Tööstusettevõtete korstnatele on paigutatud filtrid, mis püüavad suure osa kahjulikest ainetest kinni. Autokütustes on vähendatud õhku saastavate ainete hulka. Üha enam on levinud elektriautod, mis ei paiska õhku mürgiseid gaase.

Väga palju saastab õhku fossiilsete kütuste (põlevkivi, kivisöe) põletamine elektrienergia saamiseks. Seetõttu kasutatakse elektri tootmiseks ka vähem saastavaid meetodeid: päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid. Kindlasti mõeldakse tulevikus välja veelgi paremaid võimalusi, kuidas energiat ilma saastamata toota.

Paljudes piirkondades, kus enne oli levinud ahiküte, on nüüd majadel võimalik liituda kaugküttesüsteemiga. Nii on seal vähem tossavaid korstnaid.

Keskkonna hoidmiseks on oluline ka see, missuguseid otsuseid igaüks meist iga päev teeb. Noore inimesena ei pruugi sul olla arvestatavat mõju sellele, milliseid seadusi riigid teevad. Ilmselt ei saa sa ka otsustada, et teie pere loobub auto kasutamisest. Arvatavasti saad sa aga valida, mil moel kooli ja huviringi jõuad: näiteks auto asemel võiks valida ühistranspordi, sõita kohale jalgrattaga või jalutada. Võib küll tunduda mugav, kui vanemad sind autoga kohale viivad, kuid iga autosõit saastab keskkonda. Pealegi on end liigutada tervislik, sa muutud iseseisvamaks ja märkad rohkem, mis su ümber toimub. Võib-olla on hoopiski tore minna koos sõbraga ja tee peal juttu ajada?

Maad ümbritsev õhkkond ei lase meie planeedil liialt maha jahtuda ega üle kuumeneda. Kui atmosfääri koostis muutub, siis muutub ka Maa temperatuur. Kõik ained, mis õhku jõuavad, nii looduslikud kui ka inimtegevusest pärit, muudavad atmosfääri koostist. Osa neist ainetest, nt süsihappegaas, ei ole väikeses koguses mürgised, kuid põhjustavad siiski atmosfääri temperatuuri tõusu.