Meri ja inimesed

Kalapüük on üks vanemaid elatusalasid Eestis. Juba kiviaja asulatest on arheoloogid leidnud jälgi selle kohta, et inimesed käisid merel, toitusid kaladest ja hüljestest. Meri aitas rannarahval ellu jääda ja majandusel areneda. Kalandusel on tänapäevalgi suur tähtsus.

Läänemeri on koduks paljudele kalaliikidele. Meie toidulauale püütakse peamiselt räime, kilu ja lesta. Neid süüakse soolatult, küpsetatult, suitsutatult ja neist tehakse kõikvõimalikke konserve. Seega pakub kalandus peale toidu hankimise palju erinevaid töökohti nii merel kui ka rannikulinnades kala töötlemiseks ja sellega kauplemiseks.

Me tahame oma toidulauale aina rohkem mereande, kuid Läänemere kalavarud pole enam kiita. Sageli püütakse kalu liiga palju. Et meri kalast tühjaks ei saaks, reguleeritakse kalapüüki seadustega. Kalurid tohivad püüda vaid kindlaks määratud hulga kala. Näiteks ei püüta enam peaaegu üldse Läänemerest turska, sest see liik sattus ülepüügi tõttu väljasuremisohtu.

Meri on ajast aega olnud ühendusteeks maade ja rahvaste vahel. Algul liigeldi väikeste paatidega ranniku lähedal, ületati kitsaid lahtesid ja väinu. Hiljem, kui hakati ehitama suuremaid ja kiiremaid laevu, õpiti sõitma avamerel. Jõuti Läänemere vastaskaldale ja kaugemalegi. See võimaldas rahvastel üksteisega rohkem suhelda ja kaubelda.

Ka tänapäeval toimub lõviosa maailma kaubaveost meritsi. Merd mööda on odav kaupa vedada, sest ühte laeva mahub seda palju ja pole vaja rajada teid. Laeva kütusekulugi on üpris väike. Maanteid ei saa lõputult laiendada ega raudteevõrku tihendada, merel niisugust takistust aga pole. Küll aga peab laiendama sadamaid, et need suudaksid vastu võtta ja teele saata suuri reisi- ja kaubalaevu.

Tallinna sadamate kõrval on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud Pärnu, Paldiski, Kunda ja mitmed teised sadamad. Siit lähevad laevad meie naaberriikide pealinnadesse Helsingisse ja Stockholmi. Taani väinade kaudu peetakse ühendust kõikide maailma piirkondadega. Uued kõrgtehnoloogilised ja automatiseeritud laevad kasutavad vanadest loodussõbralikumaid kütuseid ning seega reostavad merekeskkonda vähem.

Peale traditsiooniliste kauba- ja transporditeede on tänapäeval Läänemerre rajatud teisigi olulisi ühendusteid. Mere põhja on paigaldatud torujuhtmeid, interneti- ja elektrikaableid. Need ühendavad meid naaberriikidega, võimaldavad kiiret sidepidamist ja tagavad vajaduse korral elektrienergia.

Turism muutub iga aastaga mugavamaks, kättesaadavamaks ja mitmekesisemaks. Läänemere rannik on saanud populaarseks reisisihtkohaks. Väikesed kalasadamad muutuvad jahisadamateks. Turiste viiakse koos kaluritega merele või sõidavad nad kalapaadiga linnuvaatlusretkele. Veespordihuvilistele pakutakse võimalust purjetada mugava jahiga avamerel või kihutada kiire mootorpaadiga ranniku lähedal.

Suurtes kuurortides Pärnus ja Narva-Jõesuus leiab igaüks midagi oma maitsele, olgu see siis rahulik rannapuhkus või soov harrastada sporti, nt ujumist ja surfamist. Kuurortlinnad Haapsalu ja Kuressaare on populaarsed sihtkohad neile, kes otsivad taastumist ja lõõgastust igapäevatööst. Populaarseks turismi sihtkohaks ja puhkuse veetmise paigaks on saanud Lääne- Eesti saared. Turistidele pakutakse võimalust matkata, rattaga sõita või lihtsalt loodust nautida.

Meie suuremate rannikulinnade majandus on tihedalt seotud merega. Kruiisilaevad ja lennukid toovad meile igal aastal rohkem turiste. Turism hõlmab peale rannakuurortide ja terviseasutuste ka hotelle, restorane ja kogu kaubandust. Turismi kasv on seega rannikulinnadele tähtsaks majanduse mootoriks, sest loob uusi töökohti.