- Kust on pärit saasteained, mis Läänemerd reostavad?
- Mida saad sina teha, et Läänemerd kaitsta?
Läänemeri on maailma reostatuim meri
Eelmisel sajandil arenesid tööstus ja põllumajandus Läänemere-äärsetes riikides kiiresti. Rahvaarv ja linnad kasvasid hoogsalt. Oma reovett olid inimesed kuni 1950. aastateni harjunud puhastamata loodusesse heitma. Ojad ja jõed viisid reoveed merre, kus reostus lahjenes. Kuna ühendus ookeaniga on kitsas, vahetub Läänemeres vesi väga aeglaselt – umbes 30 aastaga. See tähendab, et reostus jääb sinna pidama. Seetõttu on Läänemeri maailma kõige reostunum meri. Vaatame, kust see reostus pärit on.
- Läänemeri pole maailmamerega ühendatud. Seetõttu jääb kogu merre jõudnud reostus sinna püsima.
- Läänemeri on maailmamerega ühendatud kitsaste väinade kaudu. Seetõttu vahetub vesi Läänemeres aeglaselt.
Läänemere valgalal on 14 riiki
Reostus jõuab Läänemerre kõikjalt mere valgalalt. Valgala ehk vesikond on ala, millelt Läänemeri kogub oma vee. Läänemere valgala ulatub nii kaugele, kui kaugele ulatuvad merre suubuvad jõed. Läänemere valgala on merest endast umbes 4 korda suurema pindalaga. Läänemere-äärseid riike on 9, kuid valgalale jääb neid 14. Valgalal elab umbes 85 miljonit inimest.
Põllumajandus
Põllumajanduses kasutatakse rohkesti väetisi. Kui väetamise ajal on väga sajune, uhub vesi väetised mullast välja ja need satuvad veekogudesse. Sama juhtub ka taimekaitsemürkidega. Kõik ained, mis satuvad voolavatesse veekogudesse, jõuavad lõpuks merre.
Väetised on taimetoitained, vette sattudes panevad need vohama veetaimed ja vetikad. Kui veetaimed ja vetikad hulganisti surevad ja lagunema hakkavad, kaob sellest mere osast hapnik. Tulemuseks on surnud alad merepõhjas, kus ülejäänud mereelustik on kas hapnikupuuduses surnud või sealt pagenud.
- Vetikad kulutavad veest ära kõik toitained, nii et teised organismid jäävad nälga.
- Surnud vetikate lagunemiseks kulub palju hapnikku ja veeloomad võivad hapnikupuuduse tõttu surra.
Prügi ja reoveed
Meres tekitab probleeme ka sinna jõudev prügi: suure osa sellest moodustavad suitsukonid, plastpakendid ja mahajäetud kalavõrgud. Mereloomad võivad prügisse kinni jäädes hukkuda või seda eksikombel süües lämbuda. Eriti salakaval on mikroplast. See koosneb imetillukestest plasti lagunemisel tekkinud tükkidest ja teistest plastiosakestest, nt kosmeetikatoodete plastterakestest. Mikroplast satub elusolenditesse ja on ohuks nende elule ja tervisele.
Tänapäeval puhastatakse tööstusettevõtete ja majapidamiste reoveed, enne kui need merre suunatakse. Paraku ei eemalda vee puhastamine reoveest kõiki toitaineid ega ka mürgiseid aineid, nt pesuvahendeid, ravimite jääke ja mikroplasti. Samas leidub Läänemere valgalal mõnes riigis endiselt asulaid, kus reovett üldse ei puhastata, puhastusseadmed ei tööta korralikult või langevad need mõneks ajaks, nt avarii tõttu, rivist välja. Kuid Läänemerre on ladestunud rohkesti reostust ka varasemast ajast.
Laevaliiklus
Läänemerel on väga tihe laevaliiklus: seal seilab korraga keskmiselt umbes kaks tuhat laeva. Paljud neist veavad keskkonnaohtlikku lasti, näiteks naftat. Ka laevavärvides ja hooldusvahendites on sageli keskkonnale ohtlikke aineid. Laevaomanikelt küll nõutakse looduse hoidmist, aga neist nõuetest ei peeta alati kinni. Kõige ohtlikumad on laevaõnnetused, sest just siis pääseb naftat ja teisi kahjulikke aineid merre korraga väga palju. Nafta on väga ohtlik mereelustikule, eriti veelindudele: juba üks tilk naftat võib rikkuda linnu sulestiku võime vett pidada.
- Laevaõnnetuse korral võib merre sattuda palju ohtlikke aineid (nt naftat).
- Laevad võivad ohtlikke merelinde ühest kohast teise transportida.
- Laevavärvid või hooldusvahendid võivad eritada vette ohtlikke aineid.
Keskkonnamürgid
Laevatranspordist, tööstusest, elektrijaamadest, vihmaga vette sattunud õhusaastest ja reoveest satub merre keskkonnamürke. Need on kahjulikud ained, mille mõju pole võimalik kohe näha. Keskkonnamürgid kogunevad organismidesse ja kahjustavad neid pika aja jooksul. Need satuvad selgrootutesse loomadesse, sealt edasi kaladesse, lindudesse jne. Kõige suuremal hulgal koguneb keskkonnamürke toiduahelate kõrgematesse lülidesse, näiteks hüljestesse, kotkastesse ja inimestesse. Kui loomadesse koguneb keskkonnamürke, siis nende eluiga lüheneb ja nad võivad jääda viljatuks.
Keskkonnamürgid ...
- ohustavad ka inimest.
- kahjustavad organisme pika aja jooksul.
- kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse.
- tekivad inimtegevuse käigus.
- võivad põhjustada eluea lühenemist või viljatuks jäämist.
Läänemere-äärsed riigid teevad mere kaitsmiseks koostööd
Üle viiekümne aasta tagasi oli Läänemere seisund praegusega võrreldes veelgi halvem. Seetõttu sõlmisid Läänemere-äärsed riigid kokkuleppe, mida nimetatakse Helsingi konventsiooniks. See kohustab hoolitsema Läänemere puhtuse eest.
Ehkki Eesti on praeguseks ehitanud veepuhastusseadmed kõigile linnadele ja suurematele asulatele, tuleb ka igaühel meist hoolitseda selle eest, et kahjulikud ained merre ei satuks. Näiteks vanad või ülejäänud ravimid tuleb viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumiskohta, kuhu peab toimetama ka värvi- ja lahustijäägid.
- Stockholmi konventsioon
- Tallinna konventsioon
- Helsingi konventsioon
- Riia konventsioon
- Kopenhaageni konventsioon
Mõisted
- keskkonnamürgid – inimtegevusest pärit mürgised ained, mis on organismidele kahjulikud, kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse ja toimivad aeglaselt
- mikroplast – väga pisikesed plastiosakesed
Ma tean, et …
Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mistõttu vesi vahetub siin väga aeglaselt. Vette satub reostus põllumajandusest, tööstusest, majapidamistest ja laevadelt. Ohtlikud on ka laevaõnnetused, sest siis satub merre suurel hulgal kahjulikke aineid. Kõik Läänemere-äärsed riigid on kokku leppinud, et hoolitsevad Läänemere puhtuse eest.
