EMPAATIA
Meie käitumine mõjutab teisi inimesi. Kui inimesed üksteise tunnete ja soovidega arvestavad, siis on kõigil parem olla.
Teistega arvestada aitab empaatia. Empaatia tähendab võimet mõista teise inimese mõtteid ja tundeid. Selleks tuleb proovida asetada end teise inimese olukorda ja kujutada ette, kuidas ta ennast tunda võib. Empaatilised inimesed oskavad teise inimese tundeid tähele panna ja neid mõista. Empaatiavõimet on võimalik arendada.
- Poiss märkab, et sõber on kurb, ja lohutab teda.
- Poiss väldib sõbra tundeid ja räägib ainult endast.
- Poiss ei ütle midagi, sest see pole tema asi.
- Poiss püüab mõista sõbra muret.
- Kas teise inimese tundeid saab mõista ka siis, kui sa ise pole kunagi sama tunnet kogenud? Kuidas?
MIKS ON VAJA TEISTE TUNDEID MÄRGATA JA NEID OLULISEKS PIDADA?
- Kui sa mõistad, et sinu tegu võib tuua kaasa kellegi teise halva enese tunde, siis sa saad oma käitumist muuta, et mitte halba teha.
- Kui sa saad aru teise tunnetest, siis saad teda vajaduse korral aidata.
- Kui sa hoolid ja aitad teisi, teeb see sinust parema sõbra ja hea inimese. Teised tahavad sinuga koos olla.
- Kui aitad teisi, teed nende elu paremaks. Nii tunned end ka ise paremini.
- Et teised ei saaks pahaseks.
- Et kõik tunneksid end täpselt ühtemoodi.
- Et oskaksid paremini käituda ja olla hea sõber.
- Kuidas saab üks väike hooliv sõna või tegu muuta kellegi päeva paremaks?
ENDA TUNNETE VÄLJENDAMINE
On tähtis teiste tunnete ja soovidega arvestada, kuid oluline on ka enda tundeid tähele panna. Kui väljendad oma soove ja vajadusi teistele viisakalt ja sõbralikult, oskavad teised ka sinu tunnetega arvestada. Kellegi heameeleks ei pea tegema asju, mida sa üldse ei taha. Näiteks ei pea kellelgi lubama ennast puudutada, kui sa seda ise ei soovi.
- Kuidas sa ennast tunned, kui keegi püüab mõista, miks sa kurb oled või rõõmustab sinuga koos, kui oled rõõmus?
- Kuidas sa ennast tunned, kui inimesed sinu ümber ei hooli üldse sellest, kas sa oled kurb või rõõmus?
MIDA ME TEISTE INIMESTE SUHTES TÄHELE PANEME?
- Näoilme. Milline on inimese näoilme? Kas ta nägu on naerul või kas ta paistab kurb, üllatunud, vihane vm?
- Hääletoon. Kuidas inimese hääletoon kõlab? Kas see on sõbralik, vihane, nukker vm?
- Kehakeel. Millised on inimese liigutused ja keha asend? Kas ta on kössis või on ta käed puusadel vm?
- Öeldud sõnad. Mida inimene ütleb? Kas öeldud sõnad on lahked, toetavad, solvavad vm?
- Tehtud teod. Millised on tegude tagajärjed? Kas need on head või kahjus tavad kedagi?
- Kuidas saad aru, kui keegi on rõõmus või kurb?
- Kuidas saame aru, et teine inimene hoolib meist? Milline on tema näoilme, hääletoon ja kehakeel? Milliseid sõnu ta kasutab?
Mõnikord ei lähe teise inimese kehakeel või tehtud teod tema öeldud sõnadega kokku. Kumba sa siis rohkem usud?
"Minuga on kõik korras! Ma ei tahtnudki võita!"
- Kehakeelt – ta näeb pettunud välja.
- Sõnu – ta ütleb, et on rõõmus.
