Tervisenäitajad

Teades, mis on tervis ja millised tervisenäitajad on olemas, saab oma tervist ise jälgida ja hinnata. Niiviisi ennast kontrollides on võimalik saada kinnitust, et areng on eakohane. Mõned tervisenäitajad võivad anda märku sellest, et tuleb muuta oma eluviisi, sealhulgas näiteks päevakava.

Olulised tervisenäitajad on südametegevus ja hingamine. 10–12-aastase lapse süda lööb puhkeolekus 70–80 korda minutis ja ta hingab 13–15 korda minutis. Südant, kopse ja kogu keha aitab muuta vastupidavaks kehaline aktiivsus. Sellepärast ongi kooli tunniplaanis liikumisõpetuse tunnid. Paljud õpilased osalevad ka treeningutel[sõnaseletus: treening – kehaliste võimete ja tahte sihipärane arendamine].

Mõõdetavad tervisenäitajad on veel kehakaal ja pikkus. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb east ja soost. Näiteks on täiskasvanud mehed keskmiselt pikemad kui naised. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu võivad mõjutada ka töö ja puhkuse vahekord, kehaline koormus, toitumine ja haigused. Kehakaal koos pikkusega annab üldpildi inimese kehalisest arengust.

Kehamassiindeks näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Seda kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. Kehamassiindeksi (vt tabeleid) on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon ning kooliealistel lastel jälgib seda kooliõde ja perearst.

Pikkus ja kaal on üldjuhul seotud: mida pikem inimene, seda suurem on tema kaal. Ka kehakaalu mõjutab teatud määral pärilikkus, ent oma kehakaalu on võimalik mõjutada rohkem kui kasvu. Kehapikkust ja -kaalu saab mõõta kodus ning võrrelda varasemate tulemustega.

Mõõdetav tervisenäitaja on ka kehatemperatuur: selle tõus annab märku haigestumisest ja normaliseerumine tervenemisest.

Hinnangulisi ehk subjektiivseid[sõnaseletus: subjektiivne – isiklik, rohkem tunnetega seotud kui faktidel põhinev] tervisenäitajaid iseloomustatakse hinnangutega väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb. Niimoodi on võimalik hinnata söögiisu, meeleolu, väsimust ja und, suhteid ümbritsevate inimestega, enesetunnet.

Enesetunde, meeleolu ja suhete ning neid kajastavate tervisenäitajate põhjal saab hinnata tervise seisundit.

Tervise hindamine aitab juhtida tähelepanu näiteks liigsele kehakaalule, halvenenud nägemisele või rühile, vähesele uneajale, vaimse tervise probleemidele. Tervisekontrolli mõte ei ole siiski vigade otsimine, vaid see aitab leida kinnitust, et õpilane areneb eakohaselt.

Laste tervist hindab perioodiliselt ka perearst.