Tervist mõjutavad tegurid. Stress

Eluviisi moodustavad harjumuseks kujunenud tegevused. Oma eluviisi hindamiseks pead seega jälgima ja hindama, millega igapäevaselt tegeled.

Eluviis on tervislik, kui õpitakse ja töötatakse vastavalt võimetele ning puhatakse vastavalt vajadusele, toitutakse tervislikult ning ollakse kehaliselt aktiivne. Mida see kõik täpselt tähendab, sellest tuleb juttu järgmistes peatükkides.

Tervist mõjutab ka stress[sõnaseletus: stress – pingeseisund] ehk erilise olukorra mõjul kujunev pingeseisund. Stressis inimene tajub ärevust. Niisuguses olukorras tuleks esmalt leida stressi põhjus. Seejärel on vaja otsustada, kuidas edasi tegutseda, et olukord lahendada ja stressist vabaneda. Näiteks võib tunduda, et tegemist ootav koolitöö on liiga keeruline, ent tegutsema asudes ja hakkama saades koged lõpuks rahulolu.

Teadlased on tulnud järeldusele, et stressist ei pea täielikult hoiduma. Kui tegevused ja väljakutsed on eakohased, tekitavad need positiivset pinget, mida nimetatakse heaks stressiks. Näiteks on hea stress ootusärevus, kui pabistad esinemise pärast, milleks oled hästi valmistunud. Õnnestunud esinemisega kaasneb mõnus enesetunne.

Ebameeldivad sündmused ja liigkeerulised ülesanded põhjustavad negatiivset pinget ehk halba stressi. Kui negatiivne[sõnaseletus: negatiivne – eitav, halb] stress kestab pikka aega, võib see mõjutada tervise seisundit.

Stress mõjutab kogu organismi, kuid kõige rohkem südant ja vereringet. Ilmselt oled tundnud, kuidas enne jooksuvõistluse starti süda väga kiiresti lööb. Halvast stressist tekitatud liigne vaimne pinge võib avalduda peavalus või närvilisuses. Niisugune stress hakkab häirima toimetulekut.

Halba stressi aitab vältida ja maandada koduste ning sõprade toetus, hea tuju säilitamine ning tegelemine stressi põhjustega.

Pärilikkus on organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda lastele edasi vanemate tunnuseid ja arengu iseärasusi. Ema ning isa tunnused päranduvad lastele geenide[sõnaseletus: geen – pärilikkuse kandja] vahendusel.

Geenid kannavad infot, mille järgi laps kasvab paljuski vanemate moodi. Lisaks välisele sarnasusele saab inimene vanematelt kaasa ka niisugused omadused, mida silmaga ei näe. Päritav omadus on näiteks musikaalsus. Pärilikke andeid arendades on võimalik kujuneda mingil alal silmapaistvaks. Näiteks heade füüsiliste eeldustega inimene suudab treenides saavutada silmapaistvaid sportlikke tulemusi.

Leidub ka pärilikke või päriliku eelsoodumusega haigusi, nagu näiteks lühinägelikkus. Tänu teistele tervist mõjutavatele teguritele ei pruugi sellised haigused siiski avalduda või siis esinevad need kergemal kujul.

Keskkonna moodustab kõik see, mis inimest ümbritseb: loodus, ruumid ning teised inimesed. Eestis on palju puutumata loodust – metsad, sood ja rabad. Meil on meri ja saared ning neli selgesti eristuvat aastaaega. Need pakuvad vaheldust, mida saab tervise tugevdamiseks hästi ära kasutada. Näiteks on talvel võimalik suusatada, kevadel nautida looduse tärkamist, suvel käia paljajalu murul ning sügisel süüa tervislikke kodumaiseid puu- ja köögivilju.

Keskkonda kujundavad inimesed meie ümber ja muidugi meie ise. Näiteks muudab mõnus matkaseltskond raske rännaku kergemaks.

Arstiabi sõltub sellest, kuidas on riigis see valdkond korraldatud. Eestis on igal alalisel elanikul, kelle eest makstakse või kes maksab ise sotsiaalmaksu[sõnaseletus: sotsiaalmaks – ravikindlustuse korraldamiseks kogutav maks], õigus ravikindlustusele[sõnaseletus: ravikindlustus – tervishoiukulude katmise süsteem]. Kõigil alla 19-aastastel isikutel on ravikindlustus sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte.

Eestis ravikindlustatud isik, kes viibib Euroopa Liidu liikmesriigis turistina, saab seal vajadusel arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Enne reisile minekut tasub uurida vastava riigi ravikindlustuse ja ka täiendava reisikindlustuse (meditsiiniabi kindlustuse) võimalusi.

Inimese teadlikkus ja arstiabi korraldus aitavad tervist jälgida ning tervisehäireid ennetada. Näiteks arstid ja teised meditsiinitöötajad jälgivad tulevase ema ja lapse tervist ning arengut juba enne lapse sündi. Lastele tehakse mitmed vaktsiinid, mis aitavad ära hoida raskeid nakkushaigusi. Koolilapse tervislikku seisundit ja kehalist arengut jälgitakse vastava kava kohaselt.

Igal ravikindlustatud inimesel on perearst. Perearst osutab üldarstiabi, näiteks ravib ja nõustab. Vajadusel suunab perearst patsiendi eriarsti juurde, näiteks nina-, kõrva- ja kurguhaiguste arsti vastuvõtule. Lisaks perearstile on meil ka pereõed, kes õpetavad, nõustavad ja juhendavad inimesi tervise edendamisel ja säilitamisel ning haiguste ennetamisel.

Tervishoiusüsteem korraldab ka esmaabi andmist ja haiglaravi. Üks haiguste ennetamise võimalusi on sõeluuringud, näiteks on vähi sõeluuringutega võimalik seda haigust varakult avastada ja tõhusalt ravida.

Milline tegur mõjutab tervist enim?

Kõige rohkem mõjutab tervist eluviis. Väidetakse, et eluviisist sõltub umbes pool tervisest. Teine pool tervisest sõltub peamiselt pärilikkusest ja keskkonnast. Kõige vähem mõjutab tervist arstiabi (vt joonist).