 | Mäletan, et minu areng oli üpriski kiire. Kõik muutused, mis minus toimusid, tegid mind sel hetkel väga õnnelikuks, sest teadsin, et see etapp elus on vajalik ja kõik on selle läbi elanud. Mihkel, 19-aastane | ||||||||
Murdeea muutusi põhjustavad hormoonid[sõnaseletus: hormoon – ained, mis reguleerivad organismi arengut ning talitlust], mis käivitavad kehalise küpsemise: nii tüdrukute kui ka poiste kiired kehalised muutused algavad sellepärast, et organism hakkab tootma suguhormoone[sõnaseletus: suguhormoonid – ained, mida toodetakse põhiliselt munandites ja munasarjades].
Tüdruk
Tüdrukute murdeea algus jääb tavaliselt vahemikku 8.–13. eluaastani. Selle ajani kasvavad poisid ja tüdrukud enam-vähem võrdselt, edasi sirguvad aga tüdrukud kiiremini. Nende kasv hoogustub ning 16–17-aastaselt on enamik tüdrukuid n-ö täis kasvanud. Koos kehaga pikenevad käed ja jalad, mis tunduvad mõnikord lausa ebaloomulikud. Murdeeas suureneb ka kaal, mis on normaalne, sest kasvab ju kogu keha. Selles protsessis vajab organism ehitusmaterjali, mistõttu on tervislik toitumine murdeeas eriti tähtis. Väga oluline on olla kehaliselt aktiivne, näiteks tegeleda korrapäraselt tervisespordiga.
Üks esimesi märke tüdruku murdeea saabumisest on rindade kasvamine. Rinnanibud muutuvad veidi tumedamaks ja nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole, moodustades rinnamügariku. Kasvama hakates võivad rinnad olla hellad ja valulikud. See on loomulik protsess ja möödub peagi. Paljudel tüdrukutel arenevad rinnad erineva kiirusega, mistõttu võib üks rind olla suurem ja teine väiksem.
TÜDRUKU KEHA ARENEMINE NAISE KEHAKS
Nimeta muutusi, mis toimuvad tüdruku kehaga murdeeas.
Seejärel ilmuvad kaenla alla ja häbemele[sõnaseletus: häbe – naise välimised suguelundid] karvad. Esialgu hakkavad kasvama mõned üksikud karvad, mis on enamasti tumedamad kui juuksed ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja kasvab mõne sentimeetri pikkuseks.
Kõige kindlam märk tüdruku suguküpsusest on esmane menstruatsioon[sõnaseletus: menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine ja väljumine vereeritusena tupe kaudu], mis algab ligikaudu kaks aastat pärast rindade arengu algust. Menstruatsiooni kohta öeldakse ka kuupuhastus, menss, päevad.
Menstruatsiooni algus tähendab, et munasarjades (vt ka lisa 9) on hakanud valmima munarakud[sõnaseletus: munarakk – naise sugurakk]. Kord kuus, enamasti 14 päeva enne uut menstruatsiooni, küpseb üks munarakk ja eraldub munasarjast. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Menstruatsioon algab, kui munasarjast vabanenud munarakku ei viljastata ning raseduseks valmistunud emaka[sõnaseletus: emakas – naise sisemine suguelund, kus areneb loode] kohev limaskest eritub tupe[sõnaseletus: tupp – naise suguelund, mis on ühenduses emakaga ning mille kaudu toimuvad menstruatsioon ning seksuaalvahekord, mis võib viia viljastumise ja raseduseni] kaudu menstruaalverena (vt skeemi).
Tüdruk on saanud suguküpseks, kui algab esmane menstruatsioon.
MUNARAKU KÜPSEMINE JA MENSTRUATSIOON
Allikas: Seksuaalkasvatus. II ja III kooliaste. Õpetajaraamat
Kuidas teada, millal algab esimene menstruatsioon? Umbes aasta varem hakkab tupest erituma valgevoolust, mis on normaalne tuppe kaitsev eritis. Mõned päevad enne menstruatsiooni võib tüdruk tunda end pisut halvasti: valu alakõhus, peavalu, pingetunne rindades.
Menstruatsioon kestab tavaliselt 3–7 päeva. Esimestel aastatel võib menstruaaltsükkel [sõnaseletus: menstruaaltsükkel – periood, mida mõõdetakse menstruatsiooni esimesest päevast kuni päevani, mil algab järgmine]olla ebaregulaarne. Ajapikku muutuvad menstruatsioonid korrapäraseks ja korduvad võrdsete vaheaegade tagant. Enne igakuist menstruatsiooni eritub samuti natuke lima, mis määrib aluspükse. Siis on aeg muretseda hügieenisidemeid.
Koos esimese menstruatsiooni algusega tuleks hakata pidama vastavat kalendrit, st märkida üles menstruatsiooni päevad. Selline kalender aitab jälgida, millal menstruatsioon algab ja kaua kestab. Kalendri abil saab selgeks, millal muutub menstruaaltsükkel korrapäraseks. Viimase menstruatsiooni algusaega küsib tavaliselt ka naistearst.
Menstruatsiooni pikkuse muutus ja ebaregulaarsus võivad anda märku mõnest haigusest või emotsionaalsest üleelamisest.
Poiss
Poiste murdeiga algab tavaliselt 1–2 aastat hiljem kui tüdrukutel, mehe sugutunnused kujunevad välja 2–5 aastaga.
Kõigepealt suurenevad munandid[sõnaseletus: munand – meessugunääre, kus toodetakse meessuguhormoone ja kus valmivad seemnerakud] (vt ka lisa 10). Need kasvavad sageli erineva kiirusega ja suurem munand ripub teisest veidi madalamal. Kui munandid on mõnda aega kasvanud, hakkab suurenema peenis[sõnaseletus: peenis – suguti; mehe välimine suguelund, mille kaudu väljuvad uriin ja seemnevedelik]. Suguelundite suurus ja kuju võib meestel oluliselt varieeruda, see muutub isegi ühel ja samal mehel sõltuvalt näiteks välistemperatuurist.
Hiljem, kui suguelundid on peaaegu välja arenenud, hakkavad kasvama karvad suguelundite ümbrusesse, kaenlaalustesse ja rinnale. Kasvama hakkavad ka vuntsid ning habe. Poiste murdeea üks tunnus on keha kasvamine: algul venivad pikemaks käed ja jalad, seejärel kogu keha. Noorele võib mingil ajaetapil tunduda, et ta keha on väga ebaloomulik. Ent kiire kasvuperioodi lõpuks saavutab keha proportsionaalsed mõõtmed. Lisaks pikkusele hakkab arenema ka lihaskond, muutes poisi õlad ja kogu keha mehelikumaks. Noormeestel lõpeb pikkusesse kasvamine 17.–18. eluaastal
POISI KEHA ARENEMINE MEHE KEHAKS
Nimeta muutusi, mis toimuvad poisi kehaga murdeeas.
Poisidki võivad märgata, et nende rindadega on midagi toimumas: need võivad olla paisunud ja valulikud. See on tavaline ja mööduv nähtus, mis võib siiski kesta kuid või isegi aastaid.
Poiste murdeeale on omased muutused hääles. Häälepaelad arenevad pikemaks ja paksemaks, mis muudab hääle madalamaks ning sügavamaks. Seda muutust nimetatakse häälemurdeks.
Suguhormoonide toimel hakkavad munandites valmima seemnerakud[sõnaseletus: seemnerakk – mehe sugurakk], mis koos sperma[sõnaseletus: sperma – seemnevedelik, mis sisaldab seemnerakke] ehk seemnevedelikuga peenise kaudu kehast väljuvad. Selle nähtuse nimi on ejakulatsioon[sõnaseletus: ejakulatsioon – seemnepurse; seemnevedeliku väljumine peenisest] ehk seemnepurse. Esmane seemnepurse toimub tavaliselt 13–14-aastaselt magamise ajal. Kuna seemnevedelik on märg ja kleepuv, nimetatakse ejakulatsiooni ka „märjaks unenäoks”.
Lisaks kasvamisele hakkab peenis aeg-ajalt kõvaks muutuma ehk tekib erektsioon[sõnaseletus: erektsioon – peenise jäigastumine]. Erektsioon võib tekkida kas iseenesest või erutavate mõtete tõttu. See juhtub seepärast, et verevool peenisesse suureneb. Murdeeas on tavaline, et erektsioon tekib siis, kui seda kõige vähem oodatakse, näiteks vesteldes veetleva partneriga või seistes avalikus kohas. Hommikuti on peenise kõvastumine ehk jäigastumine seotud öise suguhormoonide tootmise ja põie täitumisega.
Poiss on saanud suguküpseks, kui munandites hakkavad valmima seemnerakud.
Kasv
SUGULISE ARENGU ALGUSE VANUSVAHEMIKUD
Näha on kasvuspurdi erinev algus – tüdrukute pikkuse kasv algab paar aastat varem kui poistel, samas on poisid murdeea lõpul keskmiselt pikemad kui tüdrukud. Põhjus peitub selles, et poiste stardipikkus kiire kasvu algul on suurem – nad on ju saanud paar aastat kauem kasvada. Sellepärast ongi täiskasvanud meeste keskmine kehapikkus suurem kui naiste oma, kuigi kasvuspurdi ajal kasvavad poisid ja tüdrukud enam-vähem ühesuguse kiirusega.
Mõnel lapsel algab kasvu ja arengu kiirenemine varem, teisel hiljem. Arengu kiirust mõjutavad toitumis- ja liikumisharjumused, keskkond, aga ka näiteks sotsiaalsete tegurite järsk muutumine. Teisisõnu – lapsed ja noored arenevad erinevas tempos. Ka üksikute elundite ja elundisüsteemide areng võib kulgeda ebaühtlaselt ja eri aegadel.
Arsti juurde on põhjust pöörduda, kui
- rindade areng tüdrukul algab enne 8. eluaastat või munandite kasv poisil algab enne 9. eluaastat;
- tüdrukul ei ole rindade areng alanud 13.–14. eluaastaks või poisil ei ole tekkinud munandite ja peenise kasvu 15.–16. eluaastaks;
- menstruatsioon puudub 15. eluaastaks;
- munandikotis on vaid üks munand või munandid puuduvad.
Kiire kasvu perioodil on väga oluline toituda tervislikult, korralikult puhata ja magada ning olla kehaliselt aktiivne. Seejuures tuleb arvestada, et ülemäärane treeningukoormus võib murdeea muutusi isegi pidurdada.
