 | Meie klassi tüdrukud on igavesed eputised. Meie klassi poistel on lapsikud naljad. 5. klassi õpilased | ||||||||
Murdeiga on põnev eluperiood, mis ei piirdu üksnes kehaliste muutustega. Kehaline areng mõjutab ka emotsioone, sest inimene kogeb muutusi enda sees, ümbritsevas keskkonnas ja teistes inimestes. Üks ja sama sündmus või nähtus võib tekitada murdeealises hoopis vastakaid tundeid – nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Näiteks neiu, kelle kasv on eakaaslaste omast pikem, võib korvpalli mängides seda teiste ees eelisena võtta. Kui aga seltskonnas hakatakse tema pikkust võrdlema näiteks ema omaga, võib see põhjustada ebamugavustunde.
Lisaks kehale ja tunnetele muutuvad murdeeas ka suhted teiste inimestega – nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Kõige tähtsam on teada, mida murdeiga endaga kaasa toob. Oluline on julgus jääda iseendaks ja arvestada teistega.
Murdeeas muutuvad nii tunded kui ka suhted teiste inimestega.
Suhted eakaaslastega
Paljudel tüdrukutel on viiendas klassis murdeiga juba alanud, poistel aga veel mitte. Seepärast on üsna tavaline, et viienda klassi tüdrukutel ja poistel on erinevad huvid ning nad suhtuvad ümbritsevasse erinevalt.
Ka tunnete väljendamisega on murdea alguses keerulised lood. Tihti ei oska ei poisid ega tüdrukud oma tundeid sõnadesse panna. Seepärast väljendatakse neid vahel päris kummalisel viisil, näiteks tõugeldakse, saadetakse naljakirju või aasitakse üksteisega.
- Tüdrukud tahavad, et neid märgatakse, kui nad on enda välimuses midagi muutnud.
- On tüdrukuid, kes tulevad kooli meigitult.
- Tüdrukutele ei meeldi, kui poisid neid puudutavad.
- Mõned tüdrukud salatsevad ja itsitavad omavahel.
- Tüdrukutele meeldiks, kui poisid oleksid viisakamad.
- Tüdrukutele meeldivad poisid, kes on hoolitsetud välimusega, kellel on naljasoont, keda võib usaldada, kes teevad sporti või kes on lihtsalt lahedad.
- Poistele ei pruugi tüdrukute meikimine meeldida.
- Poisid püüavad endale tähelepanu tõmmata väikeste krutskitega, näiteks peites tüdrukute asju.
- Poisid tahaksid, et tüdrukud nendega räägiksid.
- Mõnikord kasutavad poisid rääkides rumalaid väljendeid.
- Poistele meeldivad tüdrukud, kes on loomulikud ja otsekohesed ning kellega võiks minna seiklema.
Seksuaalsus
Murdeeas hakatakse uut moodi teadvustama ka oma seksuaalsust ning tundma seksuaalset külgetõmmet inimese vastu, kellesse ollakse armunud. Armastatuga veedetakse koos palju aega. Teineteise puudutused, esimesed suudlused ja õrnad hellitused on meeldivad ning erutavad. Mõni noor otsustab murdeeas kogeda ka esimest seksuaalvahekorda ehk seksida.
Kuigi sageli arvatakse, et seksist rääkides mõeldakse üksnes seksuaalvahekorda, võib seks erinevate inimeste jaoks hõlmata väga erinevaid tegevusi. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tegevused oleksid mõlemale osapoolele meeldivad ja pakuksid rahuldust.
Suhted vanematega
Murdeeas muutuvad ka noorte suhted vanematega. Kõik lapsevanemad tahavad, et nende lapsel läheks hästi. Sulle võib tunduda, et vanemad korraldavad liigselt sinu vaba aega ning sekkuvad sõprade valikusse. Vanemad avaldavad arvamust sinu välimuse kohta ja mõnikord ei ühti see sinu soovidega. Kriitika võib olla küll ebameeldiv, aga mõnikord on just isa või ema nõuannetest palju abi otsustamisel, näiteks kas või selles osas, mida ja millal selga panna. Tegelikult hoolitsevad nad sinu eest nagu varemgi, aga nüüd tahad sa lihtsalt palju rohkem ise otsustada. Näita neile, et oled vastutustundlik ja sind võib usaldada.
Ütle vanematele, kuhu ja kellega lähed. Pea kinni kokkulepetest. Kirjuta neile sõnum või helista, kui ei saa teha nii, nagu lubasid.
TESTI ISEENNAST JA VANEMAID
Kui sulle vahel tundub, et vanemad uurivad sinu iga käiku ja tegemist, siis üllata neid sellega, et:
- küsid, mida nad mõnest aktuaalsest päevateemast arvavad;
- küsid, kuidas nad oma pensioni investeerivad;
- teed ettepaneku midagi koos teha. Näiteks võite minna liumäele kelgutama tingimusel, et keegi ei vaata niisama pealt.
Kuidas sa end tundsid, kui vanematele küsimusi esitasid? Kuidas vanemad reageerisid?
Enesehinnang ja positiivne mõtlemine
Nii kehaliste muutuste kui emotsioonide ja uut laadi suhetega aitavad hakkama saada kõrge enesehinnang ja positiivne mõtlemine.
Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele.
Enesehinnang on inimese arengu oluline alus. Enesehinnang on inimese arvamus iseenda kohta. Enesehinnangust sõltub ka see, mida inimene arvab oma tegevustest ja oskustest. Niisuguse hinnangu andmisel võrdleb inimene end sageli teistega.
Tuntakse kolme tüüpi enesehinnangut: madal, kõrge ja ülikõrge. Madala enesehinnanguga inimene ei austa tavaliselt ei ennast ega teisi. Ta naerab teiste saavutuste või vigade üle, häirides nii enda kui teiste vaimset heaolu. Ülikõrge enesehinnanguga inimene keskendub omakorda sageli üksnes endale. Teistega suheldes on temagi sageli hoolimatu ja rahulolematu. Seevastu kõrge enesehinnanguga inimene on sõbralik ja räägib meeldivalt. Ta usaldab rohkem ennast ja teisi. Kõrge enesehinnanguga inimene laseb end vähem häirida probleemidest ja kriitikast.
Arengumuutustega aitab edukamalt toime tulla ka positiivne mõtlemine. See on rõõmus ellusuhtumine, enesekindlus ja tegutsemine heade eesmärkide nimel. Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele. Näiteks teades, et murdeealised võivad olla tujukad, arvestab ta sellega ega lähe nii kergesti tülli.
