Vahendatud suhtlemine

Vahendatuks nimetatakse suhtlemist, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon või arvuti, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlk või advokaat.

Silmast silma suheldes on kaaslase tunded hästi märgatavad, saad olla aktiivne kuulaja ja anda kohe tagasisidet. Ka tunded ja ilmed on sel juhul vastastikku näha.

Vahendatud suhtlemise eripära on see, et vahetu silmside suhtluspartneriga puudub ning oma meeleolu tavaliselt nii palju ei avata, saadetagu siis sõnumeid või e-kirju. Nii telefon kui arvuti pakuvad tujukujusid, mille abil tundeid edasi anda, kuid erinevad inimesed võivad lihtsa koodi või pildiga emotsioone erinevalt mõista. Näiteks võib 😆 väljendada rõõmsameelset naeru, aga ka pilkavat naeru mõne sündmuse või mõne teise inimesega juhtunu üle. Meie kultuuriruumis on need kaks naeru täiesti erineva tähendusega.

Arvuti kui tehniline abivahend pakub suurepäraseid võimalusi asjaajamiseks, meelelahutuseks, töötamiseks, õppimiseks ja suhtluseks – näiteks mänge, mille kaudu saavad selgemaks loodusõpetuse teemad, või videokõne vanemale vennale, kes õpib välismaal.

Kuid kõike seda tuleb teha arukalt. Arvuti ja interneti oskamatu kasutamine võib ohustada nii arvutit kui ka selle kasutajat ning teha mõlemat puudutava informatsiooni liiga avalikuks.

Internetis saab teha palju huvitavat, näiteks otsida infot oma kodutöö jaoks, vestelda sõpradega, mängida võrgus, lugeda raamatuid, kuulata muusikat või vaadata videoid ja filme. Samal ajal on väga oluline, et sa ei unustaks ka ettevaatusabinõusid. Internetti turvaliselt kasutada ei ole keeruline.

Netikett ja netihügieen

Netikett ehk interneti etikett on reeglid, millest iga internetikasutaja peab kinni pidama, et austada ka teisi kasutajaid. Netiketi kohta öeldakse veel digitaalne käitumine.

Küberhügieen on tegevused, millega arvutikasutajad tagavad süsteemide toimimise ja parandavad turvalisust. Selle tegevusega ennetatakse levinumaid riske.

Netiketi peamised reeglid on:

• ole kena ja viisakas;
• ametliku (koolitöö, huviring) kirjutise lõppu lisa oma täisnimi;
• internetis mängides kasuta hüüdnime. Ära avalda oma ees- ja perekonnanime ega jaga oma salasõnu teiste mängijatega;
• ole ettevaatlik autorikaitse seadusega kaitstud materjalide kasutamisega;
• ära kirjuta kogu teksti suurtähtedega – arvutivõrgus samastatakse seda karjumisega;
• mõtle hoolikalt enne millegi postitamist ning fotode ja videote jagamist. Kaalu, kas see on turvaline. Rühmatöö puhul on vaja kõigi nõusolekut;
• ära ava kahtlaseid veebilehti ja kirju, sest nii võid oma seadmesse viiruse saada.

Netihügieeni peamised reeglid on:

• vali turvalised paroolid: parool peaks olema vähemalt kaheksa märki pikk, kasuta nii suur- kui väiketähti ja vähemalt ühte numbrit ja ühte sümbolit;
• uuenda pidevalt tarkvara, sest tarkvara uuendades parandad ka turvaaugud;
• jälgi, mida ning miks sa alla laed. Suured ning tundmatud failid võivad rikkuda küberturvalisust;
• eelista kahekordset autentimist[sõnaseletus: autentima – tõendama, et oled see, kelleks sa ennast väidad olevat];
• sotsiaalmeedias ära jaga privaatseid andmeid ning sea privaatsussätted sobivaks. Jälgi, mida ja kuhu sa postitad.

Sõprus ja suhtlemine omaealistega muutuvad murdeeas väga oluliseks ning tekib vajadus kuuluda gruppidesse, milleks internetisuhtlus annab suurepärase võimaluse. Paraku ei ole kõik suhted omakasupüüdmatud. Ehkki enamik lapsi ja täiskasvanuid suhtleb internetis ausalt, võib ette tulla ka pettust. Internetis kellegagi suheldes ei või olla alati kindel, kellega on tegemist. Sinuealisena esinev tore suhtluspartner võib tegelikkuses osutuda täiskasvanuks, kes otsib laste ja noorte seltsi. Noored loovad sageli ka keskkondi, kus nad on täiesti omapäi. Ühesuguste huvidega lapsi koondavad maailmad ja „salaplaneedid” võivad õhutada riskima, sest puudub turvaliste ja usaldusväärsete täiskasvanute tugi. Mõnikord jagavad noored liiga avameelselt oma andmeid, nagu vanus ja sünnipäev, kodune aadress ja telefon, sotsiaalmeedia kontod, pildid ja videod, andmed kooli, välimuse, oma toa, blogi jpm kohta. Mõned nimetatutest on isikuandmed, mille avalikustamist reguleerib isikuandmete kaitse seadus.

Nutiseadme kasutajat, kes on oma andmetega liiga avameelne ega järgi turvalisust, võib ohustada identiteedivargus, mis tähendab, et keegi võib tema andmeid ära kasutades esineda kuritegelikul eesmärgil tema nimel. Sellise tegevuse ohvriks langemine võib kaasa tuua mitmeid ebamugavaid tagajärgi. Näiteks peab ohver vastutama tegude eest, mis sooritati tema nimel, hüvitama rahalise kahju või siis on tema hea nimi ja maine rikutud.

Oluline on tajuda riske ja pöörata rohkem tähelepanu turvalisele käitumisele – kasuta nutitelefonis ja muus seadmes viirusetõrjet, uuenda seadme tarkvara ja rakenduste versioone, kasuta äppidesse sisselogimisel sagedamini erinevaid paroole ning lülita internet välja, kui sa seadet ei kasuta.

Kellegi teise nime all esinemine on keelatud, samuti tuleb internetti kasutades alati jälgida autorlusega seotud küsimusi – võttes internetist materjale, peab alati viitama nende autorile või koostajale.

Ohuks interneti kasutamisel on ka küberkiusamine. See on pahatahtlik käitumine kellegi suhtes digikeskkonnas. Näiteks avaldab kiusaja kellegi kohta solvavaid, ähvardavaid või mõnitavaid postitusi. Pea meeles, et internetis on lubamatu kirjutada ja levitada pahatahlikke kommentaare teiste inimeste suhtes!

Suhtlemine sotsiaalmeedias võib kujundada sõltuvuse, mille tulemusena muutuvad virtuaalsed kaaslased olulisemaks kui perekond ja sõbrad. Kui alles jääb vähe tõelisisõpru, võib see viia üksinduseni. 

Teine nutisõltuvuse tunnus on lakkamatu skrollimine.[sõnaseletus: skrollima – tekstide, piltide või videote pidev edasikerimine arvuti või telefoni ekraanil] Erinevate sotsiaalmeediakeskkondade pidev jälgimine tekitab ebaadekvaatse arusaama maailmast, nõrgestab tähelepanuvõimet, süvenemis- ja aja planeerimisoskust ning pärsib mõtlemist.

Ka arvutimängud, mis on väga köitev meelelahutus, võivad kujuneda probleemiks, kui nende tõttu jääb kõrvale kogu ülejäänud elu, nagu pere, kool ja suhted.

Tänapäeval juhitaksegi tihti tähelepanu nutisõltuvuse teemadele. Pidev viibimine virtuaalses ja agressiivses maailmas tugevdab ärevuse- ja ohutunnet: noor hakkab sageli võtma reaalset ümbritsevat maailma kui vaenulikku, vaenlastena tunduvad isegi lähedased inimesed ja vanemad. Sõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, pereliikmed, õpetajad, tuttavad, aga mitte tema ise, nagu on iseloomulik mis tahes sõltuvuse puhul. On märgatud, et nutisõltlased on rahutud, ärrituvad, agressiivsed ning kalduvad masendusse.

Kasuta nutivahendit eelkõige vajalikul ja alles siis meelelahutuslikul eesmärgil.