Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused

Enesekohased ja sotsiaalsed oskused on sellised oskused, mis aitavad inimesel iseendaga paremini toime tulla ja teistega suhelda. Enda ja kaaslaste austamise kaudu on kergem omaks võtta ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning käituda erinevates olukordades õigesti. Tegemist on oskustega, mis aitavad teha valikuid, mis toetavad tervislikku eluviisi.

Enda väärtustamisest ja eesmärgi saavutamisest räägib Gerd Kanter oma raamatus „15 sammu võiduni” kolmeteistkümnenda sammuna – ole järjekindel: „Järjekindlus on edu alus, ei ole vahet, kas teed sporti, õpid või harjutad klaverimängu. 13-aastaselt hooplesin, et suudan teha 100 kätekõverdust. Tegelikult olid minu võimed 100 kätekõverdusest kaugel, vast 15–20 korda oleksin suutnud teha, mitte rohkem. Aga midagi polnud parata, tuli hakata treenima. Mitu kuud alustasin hommikuid 20 kätekõverdusega, õhtuti tegin veel sama palju. Aegamööda suurendasin koormust.

Eriti keeruline oli järjepidev olla õhtuti, sest teleris ahvatlesid igasugused huvitavad saated ja sõpradel oli põnevaid plaane. Sageli mõtlesin, et midagi ju ei juhtu, kui jätan õhtul trenni vahele. Miski sundis mind siiski alati kõhklustest üle saama ja ma ei jätnud vahele ühtegi harjutuskorda. Algus oli eriti raske, areng tundus aeglane ja 100 kätekõverduseni jõuda näis täiesti võimatu. Kuid ühel päeval avastasin, et suudan teha 30 kätekõverdust, siis 45. Edasi läks kõik juba lihtsamalt. Mäletan siiani tunnet, mis mind valdas, kui sain esimest korda hakkama 100 kätekõverdusega. See oli minu esimene võit – võit iseenda üle.”

Ameerika filosoof Eric Hoffer on öelnud, et kui inimestel on vabadus käituda suvaliselt, siis nad jäljendavad üksteist. Mõnikord võib selline käitumine kaasa tuua pahandusi. Arenda endas oskust mõelda iseseisvalt selle üle, mis on hea või halb tervisele, ning teha arukaid otsuseid. Julge otsustada jätta rumalus tegemata, muuda hoopis oma käitumine paremaks ja hoolivamaks.

Otsustamine on valikute tegemine. Kui pead otsustama, tee kindlaks, kuidas sinu võimalused langevad kokku sinu huvidega. Peaksid selgusele jõudma, mida peadoluliseks.

Näiteks kutsub klassikaaslane sind laupäeva õhtuks enda juurde peole. Sinna kogunevad veel mõned tema sõbrad, keda sa ei tunne. Aga just paar päeva tagasi selgus, et ema-isa tahavad koos sinuga nädalalõpuks maale sõita. See annaks võimaluse kohtuda sõbraga, kellega on alati põnev koos olla. Sellises olukorras pead otsustama, mida teha.

Otsustada võid kahel viisil – tuginedes kas mõistusele või tunnetele. Mõistus ütleb, et kirjeldatud olukorras ei meeldiks vanematele, kui sa üksi koju jääd ja võõrastega peole lähed. Samas võiks peol kogeda midagi uut ja põnevat. Teisalt võib suvine sõber solvuda, kui sa maale ei lähe. Sa tahaksid ka temaga midagi põnevat ette võtta, sest tead, kui mõnus tunne see on, kui olete kogu päeva koos seigelnud ning õhtul väsinult uusi plaane teete. Ent pidu klassikaaslase juures toimub ainult sel nädalavahetusel. Need on tunded, mis mõjutavad otsustamist.

Oluliseks enesekohaseks oskuseks on oskus toime tulla stressiga. Kui tead, millised olukorrad stressi tekitavad, oskad stressi vältida. Näiteks teed kodused koolitööd varakult ära ja saad õhtul enne magamaminekut vaimsest tööst puhata.

Suhtlemisoskus on rohkem kui üksnes kuulamine ja rääkimine. See on ka vestluskaaslasest arusaamine, oma emotsioonide väljendamine, enda ja teiste huvidega arvestamine.

Hea vestlemisoskuse juurde kuuluvad nii asjakohane eneseväljendus, ­küsimuste esitamine kui ka teise inimese kuulamine. Hea vestluse tunned ära sellest, kui räägitakse kordamööda, kuulatakse üksteist tähelepane­likult ja suhtutakse vestluspartnerisse sallivalt.

Sa oled poiss ja tahad klassiõelt õppimist küsida. Kuidas sa tema poole pöördud?

Sa oled tüdruk, kelle käest klassivend tahab küsida õppimist. Milliste sõnadega peaks ta sind kõnetama? Ilmselt sõltub teie koostöö mitmest asjaolust. Kui arvestad sõnavara, tähelepanu mõjutavaid tegevusi ning seda, kuidas teineteisega igapäevaselt suhtlete, saad arendada oma koostööoskust.

Kuuled aktusel, et keegi sinu selja taga laulab väga ilusasti kooli hümni. Piilud, kes see on. Aktuse lõppedes lähened lauljale ja ütled, et ta laulab hästi. Lühike meeldiv lause teeb tuju heaks nii ütlejal kui ka inimesel, kellele seda öeldakse. Viisakas suhtleja vastab sel puhul tänuga. Siiraste komplimentide tegemise oskus on üks sotsiaalseid oskusi. Head sõnad peavad tulema südamest ja ausalt.

Sõnaline ja mittesõnaline enesekehtestamise oskus tähendab, et suudad end selgelt väljendada nii kõnes kui ka kehakeeles. Oma seisukoht ja soovid edasta mina-sõnumitena: „Ma tean ... Ma arvan ... Ma tahan ...” Kui su näoilme ja kehahoid on heatahtlikud, aitavad need teineteisemõistmisele kaasa.

Sotsiaalsed oskused omandatakse jälgimise ja matkimise teel, kuid neid on võimalik õppida ka sihipärase harjutamise kaudu.

Heade enesekohaste ja sotsiaalsete oskustega inimene teab, kuidas ...