Uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele

Uimastid[sõnaseletus: uimasti – aine, mis mõjutab närvisüsteemi ehk pea- ja seljaaju, aga ka kogu organismi] on ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ehk pea- ja seljaaju, aga ka kogu organismi.

Uimastid kas ergutavad, rahustavad või kutsuvad esile meelepetteid. Koguni üks ja sama aine võib erinevates kogustes olla erguti ehk stimulant või rahusti ehk depressant, nagu näiteks tubakas leiduv nikotiin. Alkohol võib nii ergutada, uniseks teha kui ka pettepilte ehk hallutsinatsioone[sõnaseletus: hallutsinatsioonid – inimese meeleelundites tekkivad väärad tunded, millel puuduvad reaalsed olukorrad, näiteks inimene kuuleb helisid, mida tegelikult pole] tekitada.

Uimastid on nii tubakas, alkohol kui narkootikumid, aga ka näiteks energiajoogid.

Leidub uimasteid, mille omamiseks ja tarvitamiseks ei ole kehtestatud piiranguid.

Selline aine on näiteks kohv.

Mõned uimastid on küll lubatud, ent nende kättesaadavust piiratakse. Niisugused uimastid on alkohol ja tubakas. Eestis on kehtestatud nende ostmisele ja tarbimisele vanusepiirang. Alla 18-aastased ei tohi tarbida ega omada ei alkoholi, tubakatooteid ega e-sigarette. Eestis ja mitmes teises Euroopa riigis on alkoholile kehtestatud ka kellaajaline müügipiirang.

Kõik piirangud on sisse viidud selleks, et hoida inimeste tervist. Uimastite tarvitamine kahjustab igaühe tervist, aga eriti ebatervislik ja ohtlik on uimasteid tarbida areneval ja kasvaval inimesel.

Looduses leidub nikotiini tubakataimes, millest valmistatakse tubakatooteid.

Need jagunevad kahte rühma: ühed, mida suitsetatakse, ja teised, mis on n-ö suitsuvabad ning mida tarvitatakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul viisil. Sarnaselt tavasigaretiga sisaldab nikotiini ka e-sigaret ehk veip.

Nikotiin on sõltuvust tekitav aine, mille tarvitamine tingib psüühika- ja käitumishäireid. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajusse seitse sekundit pärast esimest suitsumahvi. Algajal suitsetajal tekib sageli nikotiinimürgistus, mis avaldub iiveldustundes ja oksendamises. Samasugused mürgistusnähud võivad ilmneda ka neil, kes liiga intensiivselt ja suures koguses suitsetavad või tarvitavad muid tubakatooteid.

Nikotiin alandab nahatemperatuuri ning mõjutab vereringet, seda eriti jäsemetes. Nikotiin hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine sõiduki juhtimisel on kõrgenenud riski allikas. Õpilastel võib nikotiin tekitada õpi- ja suhtlemisraskusi. Nikotiini peamine omadus on aga tekitada narkootilistele ainetele iseloomulik sõltuvus, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel.

Lisaks nikotiinile on tervisele kahjulik ka tubaka suitsetamisel tekkiv tubakasuits. Sigareti hõõgpõlemise ajal eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 kutsuvad esile või soodustavad vähktõve teket. Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi vingugaasi, arseeni, ammoniaaki, niklit, kroomi, radioaktiivset polooniumi, elavhõbedat, atsetooni ja paljusid muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki neid aineid ka ümbritsevasse keskkonda.

Nii suitsetatavate kui ka suitsuvabade tubakatoodete tarvitamine tõstab vähiriski.

Mittesuitsetaja suitsetamine ehk kaudne suitsetamine

Tubakasuitsetaja ei ohusta ainult ennast, vaid haigestumise risk laieneb ka mittesuitsetajale, kes viibib tubakasuitsust saastatud keskkonnas. Eriti ohtlik on saastatud keskkonnas viibida lastel.

Tubakasuitsuses ruumis olemine tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, köhaärritust, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti on ohustatud astmat, bronhiiti ja veresoonkonna haigusi põdejad ning ka ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed. Tubakasuitsuse õhu sissehingamisel on selle tervistkahjustav toime ka pikemaajaline. Nii võib tõusta suitsetaja mittesuitsetaval pereliikmel kopsuvähki haigestumise risk. Kui suitsetaja suitsetab paki sigarette päevas ja temaga samas ruumis on mittesuitsetaja, siis saab ta keskmiselt koguse, mis vastab 7–8 sigaretile. Suitsetavate vanemate lastel on rohkem eeldusi alustada tubaka tarvitamisega kui mittesuitsetavate vanemate lastel. Mida nooremalt alustatakse, seda kiiremini tekib sõltuvus ja seda tugevamini saab tervis kahjustatud.

Suitsetamine kahjustab tervist juba esimesest sigaretist peale. Ka suitsetaja riided lõhnavad tavaliselt ebameeldivalt.

Suitsetamine muudab hingeõhu halvaks ning hambad ja sõrmed kollakaks. Suitsetaja küüned ja juuksed muutuvad hapraks ja rabedaks. Tubakat tarvitava lapse või nooruki kasv jääb kängu, lihased ei arene piisavalt, füüsiline vorm jääb nõrgaks, väheneb lõhna- ja maitsetaju, tekib „suitsetaja köha”, väheneb kopsumaht ja kergemini tekib õhupuudustunne, käed-jalad külmetavad, langeb vastupidavus ja tõuseb vastuvõtlikkus haigustele, näiteks külmetushaigustele. Tubakatarvitaja organism vananeb kiiremini.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on üle 25 haiguse, mis on põhjustatud tubaka tarvitamisest. Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga vähemalt 12 kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes ja -kõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, kõhunäärmes, maksas, neeruvaagnas, põies, emakakaelas, veres. Tubakakeemia võib soodustada ka silmakae teket, psoriaasi, viljakuse vähenemist, immuunsuse langust, luu-

hõrenemist, maohaavandit, depressiooni ja muid tervisehädasid.

Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal. 14 protsenti enneaegseid ja 30 protsenti alakaalulisi beebisid on ema suitsetamise tulemus raseduse ajal.

Kõige õigem on suitsetamise, veipimise või suitsuvabade tubakatoodete proovimist ja tarvitamist üldse mitte alustada.

​Positiivsed näited, kui inimene ei tarvita tubakatooteid

Kui sa ei suitseta, on märksa kindlam, et ...

• sa oled ilusa, jumeka ja terve väljanägemisega noor inimene,
• sinu juuksed ja küüned on terved ja kaunid,
• sinu hambad on terved,
• sinu haistmis- ja maitsmismeeled on erksad,
• sa oled sportlik ja su füüsiline vorm on normis,
• sinu õppeedukus on hea ja puuduvad õpiraskused,
• sinu tulevased lapsed on terved,
• sa saad nautida tervena elatud aastaid ja elukvaliteeti kaua.

Alkohoolsed joogid on joovastava toimega ehk teevad inimese purju. Väga vale on eeldada, et lahjad alkohoolsed joogid nagu õlu ja siider on vähem kahjulikud kui vein ja viin. Joogi kangusest sõltumata kahjustab alkohol inimese aju, südant, veresooni, maksa ja teisi elundeid. Alkoholi tarbimine võib tekitada eluohtliku alkoholimürgistuse. Paljud õnnetused, näiteks kukkumised, autoavariid, uppumised, enda okse sisse lämbumine, juhtuvad just alkoholijoobes.

Uimastite eriliik on narkootikumid[sõnaseletus: narkootikumid – uimasti, mis on seadusega keelatud], näiteks kanep, amfetamiin, heroiin. Need on ained, mille omamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine ja müük on seadusega keelatud.

Mis tahes uimasti tarvitamise tulemusel kujuneb psüühiline[sõnaseletus: psüühiline – hingeline, vaimne] sõltuvus. See on seisund, mil inimesel on sundsoov saavutada uimasti mõjul tekkiv olek. Sõltuvuse tekkeks võib kuluda vähem või rohkem aega, see sõltub isiksuseomadustest, aine omadustest, tarvitamise sagedusest ja muudest tingimustest. Psüühilisele sõltuvusele lisaks tekitab uimastite tarvitamine ka füüsilise sõltuvuse. See tähendab, et inimese keha vajab pidevalt uimastit ja kui ta seda ei saa, siis on enesetunne väga halb.