Nakkushaigused

Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused[sõnaseletus: infektsioonhaigus – nakkushaigus; haigus, mida põhjustavad inimesele kandunud nakkustekitajad] on haigused, mida põhjustavad enamasti haigelt inimeselt või loomalt tervele inimesele kanduvad haigustekitajad. Nakatajateks on kas bakterid, viirused, seened või parasiidid.

Haigestumist põhjustav nakkus võib organismi sattuda mitmeti. Näiteks hingamisteede haigustesse nakatutakse õhu teel levivate viiruste kaudu. Seda nakatumise viisi nimetatakse piisknakkuseks. Piisknakkusena levivad haigustekitajad satuvad õhku aevastamisel, köhimisel, rääkimisel. Tänu sellele teadmisele saame hoiduda teisi nakatamast või kaitsta end. Näiteks saame katta köhimisel suu või hoida suhtlemisel suuremat vahemaad.

Piisknakkusena ning saastunud esemete ja pindade kaudu, nagu tualetipoti nupp või ukselink, levivad ka soole viirusinfektsioonid.

Vee ja toidu kaudu nakatutakse soolenakkustesse, mida põhjustavad saastunud vees ja riknenud toidus olevad bakterid või nende eritatav mürk. Soolenakkusi saab vältida põhjalikult käsi ning puu- ja aedvilju pestes, liha- ja kalatooteid korralikult kuumutades.

Seksuaalsel teel levivatesse haigustesse[sõnaseletus: seksuaalsel teel levivad nakkused – nakkused, mis levivad seksuaalsete kontaktide kaudu] nakatutakse seksuaalvahekorra kaudu.

Putukate ja loomade hammustuste vahendusel levivad näiteks puukentsefaliit ja marutõbi. Haava kokkupuutumisel mullaga võib nakatuda teetanusse.

Viirused[sõnaseletus: viirus – väga väike haigustekitaja, mis suudab paljuneda ainult mõne organismi rakus] on haigustekitajad, mis tungivad inimese rakkudesse ning paljunevad seal, põhjustades viirushaigusi. Sellised haigused on juba nimetatud hingamisteede viirushaigused ja viiruslikud soolenakkused, aga ka aids[sõnaseletus: aids – haigus, mille puhul on häiritud inimese vastupanuvõime haigustele (nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist acquired immunodeficiency syndrome, mis tõlkes tähendab omandatud immuunpuudulikkuse sündroom); aidsi põhjustab HIV ehk HI-viirus], hepatiit ehk kollatõbi, gripp, puukentsefaliit ja marutõbi. Viirusnakkuse ravi on väga oluline, et hoida ära tüsistusi, mis raskendavad haige seisundit. Paljusid viirushaigusi ravitakse viirusevastaste ravimitega, kuid on ka viirushaigusi, millele pole veel suudetud ravimeid leiutada, nagu näiteks aids. Mõne viirushaiguse eest kaitseb vaktsineerimine (vt „Vaktsineerimine“).

Bakterid on ühest rakust koosnevad elusorganismid, millel on ainevahetus ja paljunemise võime. Paljude bakterite jaoks on just inimene sobiv elukeskkond[sõnaseletus: elukeskkond – inimest ümbritsev loodus ja ruumid, kus ta viibib, teised inimesed]. Mitmed bakterid on inimesele lausa hädavajalikud – näiteks soolestiku bakterid aitavad seedida toitu ja kaitsta organismi haiguste eest. Mõned bakterid põhjustavad aga haigusi, mida nimetatakse bakteriaalseteks haigusteks. Sellised haigused on näiteks tuberkuloos, toidumürgistus ja puukidega leviv borrelioos. Bakteriaalse haiguse ravi määrab arst.

NAKKUSHAIGUSE KULG

Kui bakterid või viirused ründavad inimest, kelle kaitsevõime jääb rünnakule alla, on tulemuseks haigus. Paljude inimeste üheaegset haigestumist samasse haigusesse nimetatakse epideemiaks. Küllap mäletad isegi, kuidas mõnel talvel on sagenenud haigestumine grippi. Siis räägitakse gripiepideemiast. Levinuim võimalus gripi vältimiseks on vaktsineerimine. Haigestumisest saad hoiduda, kui magad piisavalt, oled füüsiliselt aktiivne, sööd täisväärtuslikku toitu, järgid hügieeninõudeid (pesed enne sööki käsi) ning väldid lähedast kontakti haige inimesega.

Eestis eriti talveperioodil levivad hingamisteede viirushaigused avalduvad valusa kurgu, nohu ja köhana. Neile vaevustele võib lisanduda lihasevalu, kõri- ja neelupõletik ning palavik. Nakatumine toimub tavaliselt piisknakkuse teel. Nagu grippi, aitab ka hingamisteede haigusi ära hoida tervislik eluviis ning organismi tugevdamine.

Herpesviiruse saab enamik lapsi enne viiendat eluaastat. Kõige tavalisemaks herpesnakkuse nähuks on kihelus, punetus, vill ja haavand, mis tekivad suu ümbrusesse. Kõige tähtsamaks raviks on hoida suu ja nahk puhtad ning rohkelt juua. Huuleherpese jaoks müüakse apteegi käsimüügis ka salve, mis aitavad ohatisel paraneda. Paraku jääb viirus organismi kogu eluks. Herpese ehk ohatise ennetamiseks tuleb eelkõige tegeleda organismi tugevdamisega.

Seened[sõnaseletus: seened – elusorganismid, mis võivad põhjustada seenhaigusi] on elusorganismid, kes põhjustavad seenhaigusi. Seenhaigused esinevad tavaliselt nahal, sageli just varvaste vahel, ning küüntel. Seenhaiguste ennetamiseks ei tohi kasutada teiste isikute jalanõusid, käterätte, küünehooldustarbeid ega peakatteid. Ühiskondlikes pesemisruumides tuleks nakatumise vältimiseks kanda plätusid. Haigusega kokku puutudes peab riideesemete pesemisel kasutama seenhaigusevastast lahust.

Seentest võib ka kasu olla. Näiteks tehakse teatud hallitusest, mis on samuti seen, elupäästva toimega ravimit.

Parasiidid[sõnaseletus: parasiidid – on elusorganismid, kes elavad kas inimese soolestikus, veres, nahas või juustes] on elusorganismid, kes elavad kas inimese soolestikus, veres, nahas või juustes. Nad toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Parasiidid on paeluss, naaskelsaba, malaariatekitaja, sügelislest, täi ja puuk.

Troopilistesse maadesse reisides peab arvestama, et sealsed hallasääsed levitavad malaariat. Et malaaria on väga ohtlik nakkushaigus, tuleks enne ohupiirkonda reisimist pidada nõu arstiga.

Paelussi ja teiste nugiusside vältimiseks tuleb kala ja liha enne söömist kas külmutada, keeta või küpsetada. Naaskelsabanakkuse vältimiseks on oluline pesta korralikult käsi, toidunõusid ning puu- ja köögivilju.

Hoidumaks sügelislestadest, mis teevad naha sisse käike ja tekitavad lööbe, tuleks vältida kontakti haigega või tema riietega. Kui ühel pereliikmel on sügelised, on oluline ravida ka kõiki teisi.

Peatäidesse, kes elavad peanahal, eriti kuklas ja kõrvade taga, nakatutakse puutekontakti ja ühiste esemete kaudu. Sellepärast olgu kamm ja müts alati enda omad. Keha ja riiete puhtus aitab vältida keha- ja riidetäisid.

Olulised nakkushaiguste levitajad on puugid, kelle levik on seotud metsa- ja võsaaladega, aga neid võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Viimastel aastatel on puuke leitud ka linnaparkides ja väiksematel haljasaladel. Puugihammustust aitab ennetada, kui kannad puugirohkes kohas heledaid pikki pükse ja pikkade varrukatega särki, millel on puuki kerge märgata. Pärast niisuguses paigas viibimist peab kontrollima kogu keha, et puuk võimalikult ruttu avastada ja arsti poole pöörduda.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et kontaktiga levivad nakkused ja suur hulk piisknakkusi levivad peamiselt käte kaudu. Käte pesemine eemaldab suurema hulga pisikuid (ka nende eoseid ehk algeid).

Pesuaine (eelistatud on vedelseep) peab olema kättesaadaval kohal.

KUIDAS PESTA KÄSI

Haiguse vältimine on alati arukam kui põdemine. Tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest on vaktsineerimine[sõnaseletus: vaktsineerimine – kaitsesüstimine; vaktsiini viimine organismi, et tõsta vastupanuvõimet haigustele], milleks kasutatakse vaktsiine[sõnaseletus: vaktsiin – nõrgestatud või surmatud viirustest või mikroobidest või nende osadest tehtud aine; vaktsiini viimine organismi tekitab immuunsuse] – nõrgestatud või surmatud viirustest või mikroobidest[sõnaseletus: mikroob – ainult mikroskoobis nähtav ehk väga väike, valdavalt ühest rakust koosnev organism] või nende osadest tehtud aineid.

Vaktsineerimine on vaktsiini süstimine või suu kaudu võtmine selleks, et tekitada organismis immuunsus[sõnaseletus: immuunsus – nakkuskindlus, organismi võime tõrjuda haigustekitajaid] ja vältida seeläbi haigestumist. Immuunsuse saavutamiseks vaktsineeritakse last kindlate vahemike järel vastavalt kehtestatud riiklikule korrale. Näiteks tehakse lapsele esimene vaktsineerimine juba pärast sündi.

Lisaks on võimalik lasta end vaktsineerida mitmete haiguste vastu vastavalt oma soovile. Näiteks on vaktsineerimisega võimalik vältida niisugust haigust nagu puukentsefaliit. Vaktsineerima peaksid end inimesed, kes elavad puugirohkes piirkonnas, kus on sellesse haigusesse nakatumise risk suur. Samuti need, kes viibivad sageli metsas.

Tänu vaktsineerimisele on maailmast kadunud niisugune raske haigus nagu rõuged, millest tänapäeval võid lugeda ainult raamatutest. Meditsiin areneb kiiresti: teeb kindlaks uusi haigustekitajaid ja leiutab vaktsiine haiguste ärahoidmiseks. Näiteks Eestis on hiljuti kasutusele võetud vaktsiin, mis aitab kaitsta seksuaalsel teel sagedasti leviva papilloomiviiruse vastu, mis võib põhjustada emakakaelavähki. Selle viiruse vastu vaktsineerimine on tõhus just teismeliseeas.

Haiguste vastu vaktsineerib perearst, kooliõde või nakkushaiguste arst. Ta väljastab ka vaktsineerimispassi, mis aitab meeles pidada vaktsineerimisaegu. Vaktsineerimine on vabatahtlik, ent õigeaegse vaktsineerimisega on võimalik ära hoida haigestumist paljudesse tervist ohustavatesse nakkushaigustesse, näiteks leetritesse.

Mõne haiguse, näiteks malaaria vastu on mõttekas end vaktsineerida enne reisile minekut.