Mittenakkushaigused

Need tegurid mõjutavad organismi juba lapseeas. Siis saavad alguse ka paljud täiskasvanuea haigused. Mittenakkuslike haiguste riskitegureid arvestades ja eluviisi tervislikumaks muutes on võimalik hoiduda haigestumisest ja pikendada eluiga.

Sagedane mittenakkuslik haigus lastel on allergia, aga teismeeas esineb tihti ka mürgistusi ja vigastusi (vt ptk 5.5) ning rühihäireid (vt lisa 7). Lastel tuleb muu hulgas ette ka diabeeti ja kasvajaid.

Allergia on immuunsüsteemi reaktsioon mingi aine suhtes. Aineid, mis allergiat esile kutsuvad, nimetatakse allergeenideks[sõnaseletus: allergeen – aine, mis põhjustab allergiat]. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid nähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Näiteks heintaimede õietolm võib suvel panna silmad vett jooksma ja muuta silmad valguse suhtes tundlikuks. Allergia omapäraks on see, et väga väike aine hulk võib vallandada väga tugevad nähud. Põhjuseid, miks allergiline reaktsioon tekib, ei ole siiani suudetud välja selgitada, kuid on teada, et olulisel kohal on eluviis ning välis- ja sisekeskkonna mõjud.

Allergia avaldub enamasti kipitus- ja sügelustundena ninas. Ninast võib tulla vedelat eritist või tursuda limaskest. Seetõttu on takistatud hingamine, iseloomulikud on aevastushood. Silmad võivad olla valguskartlikud, esineb pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, punetust või isegi silmalaugude põletikku.

Inimene, kes teab, milliste ainete suhtes tal on allergia, saab ebameeldiva tunde tekkimist vältida. Selleks tuleb tal hoiduda piirkondadest, kus allergiat põhjustavad taimed õitsevad, ja vältida vastavate toataimede kasvatamist. Allergikul tuleb loobuda lemmiklooma pidamisest. Toiduallergiaga inimene ei saa süüa allergiat esile kutsuvaid toite. Ka peab allergik vältima muid aineid, sealhulgas metallehteid, mida organism ei talu.

Allergeeni, mis allergiat põhjustab, pole lihtne välja selgitada. Seda aitavad teha haige enda ja tema pereliikmete tähelepanekud. Kus, millal, millega kokku puutudes, milliseid toite süües, millisel aastaajal jne allergianähud ilmnevad? Sageli annab selgust alles patsiendi pikaaegne jälgimine või päevikupidamine. Allergiat diagnoosib arst, kes vajadusel määrab allergeeni väljaselgitamiseks uuringud ja ravimid.

Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Esimest tüüpi diabeedi puhul tekib organismis täielik insuliinivaegus. Kõhunäärmes olevad rakud ei tooda insuliini[sõnaseletus: insuliin – ainevahetust reguleeriv hormoon, mis vähendab vere suhkrusisaldust; tarvitatakse diabeedi raviks], mida inimene oma elutegevuseks vajab. Teise tüübi korral kõhunääre toodab insuliini, kuid see ei oma piisavat toimet.

Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Tüüpilised haigustunnused on suurenenud janutunne ja joomisega seoses olev pidev vajadus tualetti minna, kaalulangus, suurenenud näljatunne, väsimus, nõrkus, oksendamine ja kõhuvalu ning huvi puudumine ümbritseva suhtes ja meeleolu kõikumised. Kahjuks puuduvad diabeedi tekkepõhjuste kohta täpsed teadmised, aga selle uurimisega tegeletakse väga aktiivselt nii kogu maailmas kui ka Eestis.

Diabeediga laps peab täpselt järgima arsti korraldusi nii ravimite võtmise kui eluviisi tervislikumaks muutmise osas. Nii on võimalik haigust kontrolli all hoida.

Diabeet põhjustab muutusi nii lapse käitumises kui füüsilistes näitajates. Näiteks võib laps muutuda rahutuks või hoopis uniseks, tal võib tekkida hirm, südamekloppimine, kahvatus, higistamine, nõrkus, kuumatunne või koordinatsioonihäire. Diabeedi sümptomite avaldumine on lastel väga erinev.

Oluline on, et kaasõpilased ja õpetajad teaksid, kui keegi põeb diabeeti, mida see haigus endast kujutab ja kuidas anda esmaabi.

Kasvaja[sõnaseletus: kasvaja – haigus, mida põhjustavad muundunud ja kiiresti paljunevad rakud] on rakkude haiguslik kiire paljunemine. Kasvajad jaotatakse hea- ja pahaloomulisteks. Healoomulised kasvajad arenevad aeglaselt ega levi ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse sageli ka vähiks. Pahaloomuline kasvaja areneb kiiresti, tungides naaberkudedesse ja hävitades neid. Levinumad kasvajad on naistel rinnavähk, mehed haigestuvad sagedasti eesnäärmevähki ning suitsetajad kopsuvähki. Liigse päevitamisega kaasneb nahavähirisk.

Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjust. Küll on teada, et kaks kolmandikku vähijuhtudest on seotud tubaka tarvitamise ja väärtoitumisega. Järelikult on täisväärtuslikult ja tasakaalustatult toitudes ning tervisliku eluviisi põhimõtteid järgides võimalik oma vähiriski alandada.

Kasvajate õigeaegseks avastamiseks korraldatakse elanikkonna hulgas sõeluuringuid.