 | Varesele valu, harakale haigus, mustalinnule muu tõbi. Minu lapse kõht terveks. Kambja pärimus | ||||||||
Valu
Valu on ebameeldiv tunne, mille ülesanne on anda märku vigastusest või haigestumisest. Kukkumise tulemusena võid tunda valu piirkonnas, mis puutus maapinnaga kokku kõige tugevamalt. Hamba-, pea- ja kõhuvalu võib olla tingitud põletikust vastavas piirkonnas, stressist, magamatusest. Valu vaigistamiseks kasutatakse valuvaigisteid, kuid nende võtmist peab juhendama lapsevanem või arst. Valuvaigistid võtavad küll valu ära, aga haiguse põhjuse väljaselgitamiseks tuleks pöörduda perearsti vastuvõtule.
Vigastused
Vigastusi ehk traumasid[sõnaseletus: trauma – vigastus, mille on põhjustanud välised tegurid] võivad tekitada löögid, põrutused, väänamised, teravad esemed. Vigastada võivad saada kõikvõimalikud kehapiirkonnad.
Hammaste traumade esinemissagedus on seotud aastaaegadega ning spordialadega. Suvel sagenevad traumad, mis on seotud jalgrattasõidu, rulamise või rulluisutamisega, ka jalgpalliga, talvel jäähokiga.
Igemest väljakukkunud hammast on hambaarstil võimalik tagasi istutada 30 minuti jooksul pärast traumat, kui hambajuure koed ei ole veel kuivanud. Tagasiistutamine on siiski üksnes ajutine lahendus. Tagasi istutatud hammas võib suus püsida paarist kuust kuni mõne aastani.
 | ||||||
ESMAABI
- Otsi väljakukkunud hammas võimalikult kiiresti üles.
- Hoia hammast ainult kroonist.
- Hoia väljakukkunud hammast oma süljes või piimas seni, kuni jõuad arsti juurde.
- Ära ürita hambajuurt näppudega puhastada, seda tohib loputada üksnes puhta veega.
Silmavigastus
Silmavigastusi põhjustavad silma sattunud puru, putukad ja kemikaalid, aga ka löök, põletus, terav valgus. Võõrkeha silma sattumisel tekib hõõrdumistunne, mille tagajärjel hakkavad voolama pisarad.
ESMAABI
- Võõrkeha eemaldamiseks loputa silma puhta veega ning samal ajal pilguta silma.
- Kui silma satub mingit kemikaali, näiteks juukselakki või nõudepesuvahendit, loputa silma kiiresti veega. Tee seda kaua, 15–30 minutit.
- Silma tabanud löögi korral pane põrutada saanud kohale kiiresti midagi külma.
- Kui silma satub midagi kuuma, näiteks lõkkesädemeid või rasvapritsmeid, jahuta silma jaheda voolava veega.
- Silmavigastuse korral soovitatakse teha silmadele side ja viia kannatanu EMO-sse.
NB! Raske silmavigastuse korral on oluline teha side mõlemale silmale. Silmaliigutused on üheaegsed ja kui terve silm jätta katmata, liigub vigastatud silm vaatamise ajal koos tervega ikkagi. See võib halvendada traumeeritud silma seisundit.
Silmavigastuste vältimine
- Kui olukord (töö või tegevus) seda ette näeb, kasuta kaitseprille.
- Kevadel kui lumi maas või kõrgmäestikus suusatades kanna päikeseprille.
- Väldi silmade puudutamist käega.
- Hoia end sädemetest ohutus kauguses.
 | ||||||
Liigesevigastused
Nikastus ja nihestus on liigesevigastused. Sagedamini juhtub neid sportides. Jalaliigese võid nikastada või nihestada ka igapäevasemates oludes, näiteks tänaval komistades. Käeliiges võib kannatada saada kukkudes.
Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luuotsad hetkeks õigest asendist, kuid liiguvad tagasi. Sellega võib kaasneda liigesesidemete väljavenimine või isegi rebend.
Nihestuse korral liigub liigese üks luuots kohalt ära ja jääbki valesse asendisse.
Nikastuse ja nihestuse tunnused on sarnased. Liigeses ja selle ümbruses on valu, tekib paistetus ning tihti ka verevalum.
ESMAABI
- Tõsta vigastatud jäse südamest kõrgemale, et vähendada turset ja sisemist verejooksu. NB! Seejuures ei tohi tekitada valu ja uusi vigastusi. See tähendab, et jäset ei tohi tõsta, kui kannatanu tunneb vähimagi liigutuse korral valu.
- Hoia liigesel 15–20 minutit midagi külma. See vähendab turset. Hästi sobivad selleks sügavkülmikus hoitavad jääkuubikud, geelikotid või külmaaerosool. Hädapärase esmaabivahendina sobivad ka külmutatud toiduained, näiteks köögiviljakotikesed. NB! Külma ja naha vahele pane riie või rätik, sest otsene külm võib omakorda kudesid kahjustada. Külmaprotseduuri võib korrata iga paari tunni järel 2–3 päeva jooksul pärast traumat.
- Seo vigastatud koht kinni. Selleks sobivad laiemad elastsed sidemed. NB! Side ei tohi olla seotud väga tugevalt, veri peab jäsemes ringlema.
Pärast esmaabi andmist tuleb vigastatud kohta näidata arstile, et kontrollida vigastuse ulatust ja vajaduse korral saada ravi.
Luumurd
Luumurd tekib kukkumise või löögi toimel. Näiteks varbaluu võib murduda, kui varvastele kukub mõni raske ese. Luumurruga koos saavad vigastada ka pehmed koed.
Luumurd võib olla kinnine või lahtine. Kui luu on katki, aga nahk terve, siis on luumurd kinnine. Lahtiseks nimetatakse luumurdu siis, kui luu otsad on tekitanud nahahaava.
Luumurru tunnused sarnanevad nikastuse tunnustega. Trauma piirkonnas on valu ja turse, jäset on äärmiselt valus liigutada ning selle kuju on ebaloomulik. Lahtise luumurru korral esineb verejooks.
 Kinnise sääreluumurru puhul on nahk terve. |  Lahtise sääreluumurru puhul on luu otsad tekitanud nahka läbiva haava. |
ESMAABI
- Turse ja valu vahendamiseks aseta kinnise luumurru kohale midagi külma. NB! Ära unusta, et külma ja naha vahele tuleb panna riie või rätik, sest otsene külm võib omakorda kudesid kahjustada.
- Lahtise luumurru korral on esimeseks võtteks peatada verejooks (vt verejooks).
- Teadvusel kannatanu võtab vaistlikult parima asendi, kus valu on väikseim.
- Kämbla- või sõrmeluu murru korral võib käe toestada raamatuga, nii et sõrmeliigesed ja ranne toetuvad raamatule. Randme ja küünarvarre võimaliku murru korral on abiks käe toetamine kolmnurkrätikuga.
- Ära kõverat murdunud jalga puutu ega tõsta. Eesti on piisavalt väike ja kiirabi jõuab kohale kiiresti.
- Luumurrukahtlusega tuleb alati pöörduda EMO-sse. Seal tehakse murru väljaselgitamiseks röntgenuuring.
 Käsivarre luumurru kahtluse korral saab muuta käe liikumatuks kolmnurkrätiku abil. | ||||||
Peatrauma
Peatrauma tekib kukkumisest vastu kõva pinda või löögist pähe. Kõige sagedamini juhtub niisuguseid vigastusi jalgratta, rula ja rulluiskudega sõites ning kusagilt kõrgelt, näiteks puu otsast alla kukkudes. Ohtlikem on löök kukla- või oimupiirkonda, mispärast ongi vajalik kanda kaitsekiivrit.
ESMAABI
- Pärast lööki vastu pead tuleb kannatanut jälgida. Lühiajaline teadvusekaotus, peavalu, iiveldus ja sagedane oksendamine viitavad tõsisele peatraumale ning siis on soovitav pöörduda EMO-sse.
- Pärast peatraumat peab vähemalt ööpäeva rahulikult lamama. See on vajalik selleks, et traumajärgne peavalu järele annaks.
- Raske peatrauma esmaabiks tuleb kannatanu panna lamama püsivasse küliliasendisse (vt joonist) ja kutsuda kiirabi, helistades 112.
PÜSIV KÜLILIASEND
NB! Kui peatraumaga võib kaasneda seljaaju vigastus, ei tohi inimest püsivasse küliliasendisse liigutada. Selgroog võib katki minna, kui inimene kukub kõrgelt, satub liiklusõnnetusse või hüppab vette ja lööb pea vastu põhja. Kui on juhtunud niisugune õnnetus, helista kohe 112. Ära tõsta vigastatut istuma ega püsti.
Verejooks
Väiksema verejooksu peatamisega saab hakkama igaüks, kes teab, mis vahendeid kasutada. Näiteks noaga näppu lõigates võib küll palju verd tulla, kuid lihtsate esmaabivõtete abil peatub verejooks kiiresti.
ESMAABI
Juhul, kui oled lõiganud sõrme
Tõsta käsi südamest kõrgemale. See vähendab verevoolu südamest kätte.
Suru haava lähedal asuvad veresooned kinni.
Tugeva verejooksuga haava ei ole vaja puhastada ega desinfitseerida[sõnaseletus: desinfitseerima – haigustekitajaid hävitama], piisab, kui haava ümbruse verest puhastad.
Otsusta, millist sidumisvahendit kasutad. Kõige kergem on paigaldada plaastrit, aga sellest ei pruugi alati piisata. Niisugusel juhul on õigem kasutada marlisidet, millele saab lisada verd imava paksendi.
Marrastushaav
Marrastushaav tekib hõõrduval kukkumisel kõvale pinnasele. Enamasti immitseb niisugusest haavast vähe verd, kuid viga saanud piirkond on määrdunud. Näiteks jalgrattaga sõites võib isegi väikesel kiirusel kukkudes saada just marrastusi. Pikad püksid ja varrukad aitavad küll marrastuste saamise tõenäosust vähendada, kuid suvel kannad ilmselt õhemaid riideid. Marrastushaava puhul on viga saanud naha pealmine kiht ja pindmised veresooned. Lisaks kattub haav kleepuva koevedelikuga, mis võtab enda külge väiksemaid kivikesi.
ESMAABI
- Desinfitseeri vigastatud piirkond haavapuhastusvahendiga. Kui seda pole käepärast, siis pese puhta veega.
- Väikese haava korral kasuta õhku läbilaskvat plaastrit. Nii väldid haava täiendavat saastumist. Suur marrastushaav seo kergelt kinni puhta rätikuga või autoapteegis oleva kolmnurkrätikuga. Otsusta koos täiskasvanuga, kas vajad arstiabi.
Sügav haav
Sügav haav ja rohke verejooks on eluohtlik, sest verekaotus on suur. Sellisel juhul tuleb tegutseda väga kiiresti. Kindlasti kutsu ka kiirabi.
ESMAABI
Esmaabi jäseme haava korral
- Pane kannatanu lamama.
- Tõsta vigastatud jäse üles, et verejooks aeglustuks.
- Verejooksu peatamiseks tee paks ja tugev side. Selleks asetatakse haavale nelinurklapp ja selle peale „raskuseks” sidemerull. Kinnita lapp ja side elastse sideme või kolmnurkrätikuga.
- Suure ja sügava haava korral tuleb haava tavaliselt õmmelda, et see korralikult kinni kasvaks. Seda tehakse EMO-s.
NB! Kui annad verejooksu puhul esmaabi, kasuta alati kummikindaid. Nii kaitsed kannatanu haava põletiku tekkimise ja ennast verega levivate nakkuste eest.
NB! Kui haava on sattunud mulda, liiva või muud pinnast, siis võib osutuda vajalikuks teha kannatanule kaitsesüst teetanuse vastu.
Šokk
Šokk on seisund, mis võib tekkida suure vere- või vedelikukaotuse puhul ning olukorras, kus rakud ei saa piisavalt hapnikku. Šoki tunnusteks on kiire ja nõrk pulss, nahk ja jäsemed on kahvatud ning kaetud külma higiga. Kannatanu on rahutu ja tema hingamine on kiire. Ta võib tunda janu ja iiveldust. Raske šoki korral võib kaduda teadvus.
ESMAABI
- Kutsu kindlasti abi, helistades hädaabinumbril 112.
- Pane kannatanu šokiasendisse: säti ta lamama ja tõsta tema jalad kõrgemale
- Jälgi, et kannatanu hingamisteed oleksid avatud.
- Kata vigastatu soojalt ja rahusta teda.
Lämbumine
Lämbumist põhjustab tavaliselt sügavale neelu või kõrisse kinni jäänud võõrkeha, olgu see siis halvasti mälutud toit, suur tükk närimiskummi vms. Mõnikord saab inimene sellises olukorras köhida, siis ei tohi talle seljale patsutada, tuleb vaid hädas olijat julgustada ja jälgida.
Kui kannatanu ei ole võimeline köhima, rääkima ega hingama, tekib lämbumistunne ja hirm. Tavaliselt hoiab kannatanu käega kõrist kinni. Hapnikupuuduse tõttu muutuvad tema nahk ja huuled kiiresti sinakaks ning ta kaotab teadvuse.
 Esmaabi võte, kui abistaja on pikem kui kannatanu. | ||||||
ESMAABI
- Mine kannatanu selja taha ja aseta käed ümber lämbuja ülakõhu. Suru rusikas käega vahelihase kohale ja haara teise käega rusikas oleva käe randmest. Tõmba käsivartega jõuliselt enda poole ja üles. Seda, Heimlichi võtet tuleb teha mitu korda (vt joonist).
- Kui lämbuja kaotab teadvuse ja vajub maha, tuleb võimalikult ruttu kutsuda kiirabi.
NB! Heimlichi võtet ei tohi harjutada inimesel, selleks tuleb appi võtta mannekeen või spetsiaalne treeningvest.
 Esmaabi võte, kui abistaja ja kannatanu on ühepikkused. | ||||||
Kõrgest või madalast temperatuurist tingitud vigastused
Välistemperatuurist olenemata säilitab inimese organism sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 kraadi juures. Kehatemperatuuri tõus üle +40 ja langus alla +30 kraadi põhjustavad tõsiseid kahjustusi, mis võivad lõppeda surmaga.
Päikesepiste tekib pähe paistvast otsesest soojuskiirgusest, mis tekitab peavalu, iiveldust ja kerget ärritust.
ESMAABI
- Vii kannatanu jahedasse varjulisse kohta.
- Pane ta lamama.
- Tõsta kannatanu pea kõrgemale.
- Aseta kannatanu laubale jahe niiske riie. Anna juua külma vett, kasta riideid ja keha jaheda veega.
Põletus
Põletus on kudede kahjustus tulise aine või esemega. Näiteks suulimaskesta põletamine kuuma joogiga, käe põletamine kuuma vee, triikraua, süütevedeliku või ilutulestiku raketi plahvatusest tekkinud leegiga.
ESMAABI
- Jahuta põletuskohta külma voolava veega 15–20 minutit.
- Kui on käepärast põletusgeel, pane seda peale, see vähendab valu.
- Seejärel kata põletatud pind mikroobivaba ehk steriilse[sõnaseletus: steriilne – mikroobivaba] sideme või kolmnurkrätikuga.
- Valu korral võta vanemate teadmisel valuvaigistit ja joo rohkesti vedelikku.
- Ulatusliku põletuse korral kutsu kiirabi, helistades 112.
Külmumine ja alajahtumine on eelkõige talvised ohud. Kõige kergemini kahjustab külm neid kehaosi, mis jäävad südamest kaugemale ja kus veri ringleb peenikestes veresoontes, nagu näiteks varbad ja sõrmed, aga ka nina ning kõrvad. Allajahtumisest annab alguses märku valu. Näiteks kui suusatades hakkavad sõrmed külmetama, tunned torkeid ja valu. Külmumisel muutub nahk valkjaks ja kaotab vähehaaval tundlikkuse. Näopiirkonnas on niisugust külmumist endal raske märgata. Seetõttu on oluline talvel käredama külmaga väljas olles üksteise nägu jälgida ja ilmale vastavalt riietuda.
ESMAABI
- Pane suusakepid käest ja liiguta sõrmi, sest keppe hoides on sõrmed paigal ja vereringe neis aeglustunud.
- Sõrmkindaid kasutades võta näpud kinda sõrmedest välja ja soojenda neid pihuga.
- Kui kõrvad või nina on valkjaks külmunud, soojenda neid käega, kuni taastub normaalne nahavärv.Soojendatud koht kata kuiva riidega.
- Väldi uut jahtumist.
- Mine sooja ruumi.
Minestamine
Minestamine on lühiajaline teadvusekaotus, mida põhjustavad häired aju verevarustuses. Sellise vereringehäire võivad esile kutsuda palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine või ka negatiivsed emotsioonid. Minestanu lihased lõtvuvad ja ta vajub maha.
ESMAABI
- Märgates minestajat, kes hakkab kukkuma, on esimene ülesanne hoida ära vigastused, mis võivad kukkudes tekkida, nagu näiteks põrutus. Ära hoia teda kinni, vaid seisa näiteks minestaja ja ohtliku eseme vahele.
- Järgnevalt aseta kannatanu pikali õhurikkasse kohta.
- Tõsta kannatanu jalad üles.
- Ava kinnine kaelus.
- Pritsi tema näole külma vett või aseta laubale külm niiske rätik.
Hammustused
Herilase või mesilase nõelamine on inimesele ohtlik siis, kui ta saab korraga väga palju nõelamisi või kui ta on putukamürgi suhtes allergiline. Kui ilmneb hingamisraskus, võib kiiresti välja kujuneda šokk (vt šokk).
ESMAABI
- Leevenda torke kohal esinevat valu külma mähise või jääkotiga.
- Pane kannatanu šokiasendisse (vt šokiasend).
- Kutsu kiiresti abi, helistades 112.
Loomahammustusi põhjustavad kõige sagedamini koerad ja kassid. Inimest võib hammustada nii tema enda lemmik- kui võõras loom. Hammustus võib endast kujutada väiksemat kriimustust, aga mõnikord on tegu ka tõsise rebimishaavaga.
ESMAABI
- Loputa haava rohke veega.
- Seo haav puhta sidemega.
- Kui on kahtlus, et loom võis olla marutõbine, pöördu kiiresti arsti poole, kes otsustab vaktsineerimise vajaduse.
Koerahammustuse korral võib omanikult küsida looma vaktsineerimispassi, et näha, kas koer on marutaudi vastu vaktsineeritud. Lapse vaktsineerimispassist saab kontrollida, kas teetanuse kaitsesüst on tehtud. Need kaks teadmist mõjutavad oluliselt arstiabi andmist.
Rästikuhammustus võib olla nii lapsele kui ka täiskasvanule ohtlik. Rästik on ainuke Eestis elav mürgine madu. Tema hammustuse kohal on näha kaks väikest torkejälge. Salvamiskoht tursub ning muutub valulikuks ja sinakaks, kannatanul tekib iiveldus, ta muutub kahvatuks ja tema ihu kattub külma higiga.
ESMAABI
- Kutsu viivitamatult abi, helistades 112.
- Aseta kannatanu lamama ja taga talle rahu.
- Aseta hammustatud jäsemele külm mähis.
- Jalga salvamise korral on vaja vigastatut transportida nii, et ta ise ei liigutaks.
 Kaaslased aitavad liikuda, sest hammustada saanud jalg peab olema liikumatu. | ||||||
 Milline riietus aitab hoiduda hammustustest? | ||||||
Hammustuste vältimine
- Väldi liigjulgete metsloomade lähedusse minekut.
- Rästikuhammustuse vältimiseks kanna ohupiirkonnas kinniseid jalanõusid.
- Puugihammustuste vältimiseks kasuta ohupiirkonnas liikumisel peakatet, pikkade varrukatega heledat riietust ja topi püksisääred sokkide või kummikute sisse.
Mürgistused
Mürgistus on seisund, mil organismi sattub mürgist ainet, mis põhjustab elutegevuse häireid või surma. Peamised mürgistust esile kutsuvad ained on keemiatooted, ravimid, mürgised gaasid, taimed ja seened.
Mürk võib organismi sattuda naha, hingamisteede või suu kaudu. Näiteks tekib vingugaasimürgistus kergesti kinnises garaažis, kus töötab mootorratta või auto mootor. Vingugaasimürgistuse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Ajurakud jäävad üsna kiiresti hapnikupuudusesse ja inimene kaotab teadvuse. Toidumürgistuse tunnuseks on iiveldus ja oksendamine.
ESMAABI
- Esmaabi andmiseks tuleb välja selgitada, milline aine on mürgistuse põhjustanud.
- Asjakohase õpetuse saamiseks on kõige õigem helistada mürgistus-teabeliinile 16662.
- Mürgist gaasi sissehinganu tuleb viia ruttu värske õhu kätte ja asetada poolistuvasse asendisse.
- Nahale sattunud mürk tuleb maha pesta vee ja seebiga.
- Kui mürk satub silma, tuleb silma vähemalt 15 minuti jooksul veega loputada.
- Kui kannatanu on kaotanud teadvuse, tuleb ta panna püsivasse küliliasendisse (vt küliliasend) ja kutsuda kiiresti abi. Kiirabi saad kutsuda, helistades hädaabinumbril 112.
www.16662.ee
Mürgiseid aineid tuleb hoida
õige sildiga pakendites.
Mürgistuste vältimine
- Võta ravimeid üksnes vanema või arsti soovitusel.
- Ära tarvita alkoholi.
- Jälgi toidu säilivusaega ja hoiutingimusi.
- Ära sulge küttekolde siibrit enneaegselt, et tuppa ei satuks vingugaasi.
- Ära sulge garaažiust, kui auto või mootorratta mootor töötab, et ruumi ei satuks vingugaasi.
- Hoia mürgiseid vedelikke, pesemis- ja puhastusvahendeid, taimemürke, putukatõrjevahendeid ning muid taolisi aineid õigete siltidega nõudes ja väikelastele kättesaamatus paigas.
