Milleks siis keel?
Vaatamata sellele, et igapäevases suhtlemises saame väga palju infot žestide, näoilmete vms vahendusel, ületavad siiski inimkeele võimalused neid mitu korda. Paljusid teateid poleks üldse võimalik sõnadeta edastada. Keele abil saame talletada mälestusi kunagi toimunud sündmustest ning luua lennukaid tulevikuplaane. Keel võimaldab lõputult fantaseerida: igaüks meist võib luua sõnade abil oma väljamõeldud maailma, nagu kirjanikud seda teevad. Tänu keelele saame rääkida silmale nähtamatust: sõprusest, armastusest, rahust, headusest ja veel paljudest meile olulistest mõistetest. Keele abil võime kõnelda oma hinges toimuvast, kirjeldada tundeid ja läbielamisi.Keel on inimese peamine suhtlusvahend, see on paljude inimpõlvede kollektiivne looming.
internetti kasutama
pükse jalga tõmbama
hambaid hambaniidiga puhastama
sõpradega kokku saama
arvuti kasutamise ajal silmi puhkama
Keel on inimese peamine suhtlusvahend, see on paljude inimpõlvede kollektiivne looming.
Häälikud ja tähendused
Inimestel on võime anda erinevatele häälikujärjenditele kindel tähendus. Näiteks kui keegi ütleb poer, siis ei saa me aru, mida ta mõtleb, sest tegemist on tähenduseta häälitsusega. Kui aga keegi ütleb koer, siis kujutame kohe ette karvast neljajalgset elukat, inimese head sõpra. See ongi sõna koer tähendus. Sõna tähenduse ja häälikukuju vahel pole loogilist seost – tähendus on kokkuleppeline ning kujuneb inimeste ühistegevuses.
rüütel kummardas oma vastase ees nii sügavalt, et tema rebenes.
tulid kooli lõpupeole.
Loodusuurija silmas tundmatut Laastav tabas paljusid peresid.
Politseinikud said hoolimatu liikleja kohta.
Lahtisest aknast tuppa külma.
Mägironijat imeline vaade.
Koridor oli nii et vaevu mahtusime kõrvuti kõndima.
Vanal ajal kanti vestitaskus Mehe kombed olid talle varemgi pahandusi põhjustanud.
Direktor lausus, et teda ei ametikohale.
Ta seisis õppealajuhataja ees ega lausunud musta ega valget.
Kindlustus kannatanule kõik kulud.
Kartulivõtjate valendas põld kartulitest.
Kõik matkajad olid palavusest Kuigi saatus on teda sageli pole ta kordagi elus alla andnud.
Kuidas võis keel tekkida?
Selle kohta, kuidas keel on tekkinud, on erinevaid arvamusi, kuid mingit ainuõiget seletust pole. Usutakse, et üheks põhjuseks võis olla tööriistade kasutuselevõtt: keel tekkis töö ja mõtlemisega, vajadusest vahetada keerulist infot, mille edastamiseks ei kõlvanud enam üksikud häälitsused. Kindlasti oli üheks põhjuseks ka tarvidus suhelda kaaslastega kauge maa tagant.
Millised põhjusi veel võis keele tekkimisel olla?
Onomatopoeetilised sõnad
Ehkki sõna tähendust ei määra häälikud, on keeles siiski sõnu, milles tähendus ja häälikud on seotud. Need on loodushääli või helisid matkivad ehk onomatopoeetilised sõnad.
- vulin – meenutab vee voolamist
- krigin – meenutab krigisevat heli
- sisin – meenutab sisistamist
Selliseid sõnu suudab iga emakeelekasutaja vajaduse korral ka ise välja mõelda, et võimalikult täpselt meid ümbritseva maailma helisid kirjeldada.
Kuula
Kuula musttihase häält ja proovi seda mõne onomatopoeetilise sõnaga kirjeldada.
Kuula metsa häält ja proovi seda mõne onomatopoeetilise sõnaga kirjeldada.
Kuula linnuparve häält ja proovi seda mõne onomatopoeetilise sõnaga kirjeldada.
Kuula ohu häält ja proovi seda mõne onomatopoeetilise sõnaga kirjeldada.
vee voolamine
tuule puhumine
uks liigub raskelt hingedel
kõndimine langenud puulehtedes
kivi kukub vette
autod põrkavad kokku
klaas kukub põrandale
puuokste liikumine tuules
Mõni sõna on tuttavam kui teine
Kui palju on ühes keeles sõnu? Sellele küsimusele ei saa täpselt vastata, sest sõnu tuleb pidevalt juurde ja kaob kasutusest.
Arvatakse, et kultuurkeeltes on mitusada tuhat sõna, kusjuures üks inimene kasutab neist aktiivselt ligikaudu kümmet tuhandet, aru saab aga veidi suuremast hulgast. Inimene ei tea isegi oma emakeeles paljude sõnade tähendust.
Keeles on terve hulk sõnu, mida kasutavad ametialaseks suhtlemiseks vaid kindla eriala inimesed (nt arstid, elektrikud, programmeerijad) – neid nimetatakse oskussõnadeks. Elektriku sõnavaras on näiteks tavalised sellised sõnad nagu kondensaator, transformaator, isolaator. Ülejäänud keelekasutajad ei pruugi nende sõnade tähendust teada.
Samuti on keeles sõnu, mida kasutavad mitteametlikuks suhtlemiseks ainult mõne inimgrupi liikmed: õpilased, jalgpallurid, sõdurid jt. Sellist erikeelt nimetatakse slängiks. Õpilasslängi sõnad on näiteks mata, esta, inka, keka. Slängi sõnavara erineb suuresti üldkasutatavast keelest ning on sageli väljaspool gruppi arusaamatu.
Mõtle!
- Mis on oskussõnad?
- Mis on släng?
Vananenud sõnu
- kuumatõbi (palavik)
- triiphoone (kasvuhoone)
- tuhv (trepiaste)
- avitama (aitama)
- elik (ehk)
Uusi sõnu
- lõiming (integratsioon)
- vabakond (kodanikuühiskond)
- rüperaal (sülearvuti)
- kreebu (greip)
- doominoefekt (ahelreaktsioon)
Millised sõnad on vanad, võrreldes tänapäevaga?
Milliseid sõnu kasutatakse nende asemel praegu?
Milliste sõnade tähendus on muutunud?
Mida erinevat märkad õigekirjas?
Kokkuvõtteks
- Kui palju on keeles sõnu?
- Kui palju sõnu kasutab üks inimene?
- Keel on kogu rahva ühislooming. Kas üks inimene saaks luua oma keele ja seda kasutada? Põhjenda.
- Millised on sõnalise keele eelised kehakeele ees?
