Mis on murre?
Iga inimene räägib omamoodi, kasutades sageli mõningaid sõnu ja väljendeid, mis on just temale iseloomulikud. Iga keelekasutaja on kunstnik, kelle valduses on keele tohutud rikkused, mille hulgast tuleb valida olukorda sobivaimad väljendusvahendid või luua hoopis midagi uut.
Nii nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust inimest, ei ole ka kaht täpselt ühtemoodi kõnelevat inimest. Lisaks räägitakse sama keelt ka eri paikkondades erinevalt, kasutatakse murret.
Kuula!
Kuula süiti „Meie ööbik on tänavu mujale läinud“ (32:26–34:50) ja võrdle, milline murre tundub sulle kõige kodusem.
Murre on piirkonna eripärane keelekuju.
Kuidas murded kõlavad?
Murdenäiteid saab kuulata EKI fonoteegist:
Proovi, kas saad aru, millest jutt käib.
Siit saad vaadata juttude üleskirjutusi:
kudumisest või kasvamisest või kassist;
Kuidas on murded tekkinud?
Kuidas on murded tekkinud? Vanasti, kui kirja veel ei tuntud, suhtlesid inimesed peamiselt nendega, kes elasid lähedal, näiteks samas kihelkonnas või maakonnas. Nii kujuneski igas piirkonnas välja oma keelekuju. Ka looduslikud olud on mõjutanud murrete kujunemist, sest kahel pool sood või paksu metsa elavad inimesed said harva kokku ja nii muutuski nende keel aja jooksul erinevaks.
Tänapäeval jääb murdekeele kõnelejaid kahjuks aina vähemaks, sest ajakirjandus (ajalehed, televisioon, raadio), mis kasutab kõigile tuttavat kirjakeelt, jõuab ka kõige kaugemasse metsakülla ja vahemaa ei mõjuta enam nii palju inimestevahelist suhtlemist. Siiski ei kao murded kuhugi, sest inimestele meeldib rääkida natuke omamoodi ja hoida alles esivanematelt pärandiks saadud keelerikkusi. Murded on keele rikkus, sest need kõnelevad keele minevikust ja on tohutu varasalv, kust kirjakeel võib „uusi” sõnu ammutada.
Uuri!
Murdesõnu aitab mõista „Väike murdesõnastik”
ubin –
päie –
jänn –
napik –
koblakas –
ehe –
mölakil –
susikas –
jahvekivi –
kirolinõ –
vesik –
lott –
Mõtle!
- Miks räägitakse tänapäeval murdeid vähem kui saja aasta eest?
- Miks ei taha inimesed kodukoha murdest loobuda? Püüa leida vähemalt kolm põhjust.
- Milline on sinu kodukoha murre? Kui palju seda murret tänapäeval kõneldakse?
Murdekaart
Mõtle!
- Millisele murdealale jääb sinu kodukoht?
Eesti murretest on kõige tuntumad Võru murre (vahel nimetatakse seda võru keeleks), mida räägitakse Lõuna-Eestis, ja saarte murre. Näiteks kui keegi ütleb: „Vöta pöösast möök”, siis on päris kindel, et tegemist on saarlasega, sest Saaremaal öeldakse õ asemel ö. Aga kui keegi ütleb: „Võta väits ja anna soele tükk leiba”, siis on tegemist võrokesega, sest võru keeles tähendab väits nuga ja susi hunti.
Murde tõlkimisest
Väläh külmetäs ja taivast satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr
Hamõ’ ohukõ su säläh prunts om tummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr
Hammõst läbi paistus rõnnakõnõ kummõr
ütle mullõ uma telehvooni nummõr
Sis meil tulõva fiesta’ ja rokksummõr
ütle mullõ uma telehvooni nummõr
Sis ku külmetäs ja väläh satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr
Jan Rahman, „Kõnõtraat”
Kumb tekst meeldib sulle rohkem, kas murdekeelne või kirjakeelne? Miks?
Väike sõnastik
hamõ’ – särk
kummõr – kumer
ohukõ – õhuke
prunts – seelik
rõnd – rind
sälg – selg
sis – siis
tulõma – tulema
tummõ – tume
uma – oma
Kokkuvõtteks
- Kas murret sobib kasutada igas olukorras: nt raadios uudiseid lugedes, avaldust kirjutades? Miks?
- Milline võiks olla murrete tulevik?
