Kas kasutad rohkem nimi- või omadussõnu? Kas keeles on rohkem nimi- või omadussõnu?
Käändsõnade liigid
Nagu nimetuski ütleb, saab käändsõnu käänata:
õde, õe, õde, õele, õdedega jne.
Käändsõnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad.
Nimisõnad
Kõige suurema rühma käändsõnadest moodustavad nimisõnad. Nimisõnad vastavad küsimusele kes? mis? ning märgivad olendite, esemete, nähtuste jms nimetusi.
Omadussõnad
Omadussõnad kuuluvad enamasti nimisõna juurde ning kirjeldavad ja täpsustavad seda. Omadussõna vastab küsimusele missugune? milline?
tubli, abivalmis, viisakas, mõistlik, suhtlemisaldis, tragi, laisk, hooletu, tähelepanematu, ääretu, tõepärane, kohev, väle
Omadussõnad on ka sõnad, mille viimane osis on -karva, ‑laadi, -ohtu, -verd, -võitu, -värki, ehkki neid ei saa käänata:
tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted).
Tegusõna v-, nud- ja tud-kesksõna võib tekstis esineda omadussõnana:
- puhanud inimene,
- nähtud film,
- kuuldud nali,
- kappav hobune.
Jooned
Mõtle sõnu, mis kirjeldaksid piltidel olevaid jooni.
Näidis
jahe, aastatepikkune, kuiv, külm, vilu, põhjalik, palav, põuane, kindel
Teame, et ilm muutub pidevalt. Soe ja ilm asendub vihmase ja ilmaga. suveilmad lähevad igal aastal üle talveilmadeks. Kindlasti mäletad nii sooje ja kui ka ja vihmaseid aastaid. Ilmajaamade tehtud uurimustest on selgunud, et ilmade muutumine allub seaduspärasustele. Näiteks on vaatlustest selgunud, et Eestis algavad talvekülmad novembris-detsembris.
väike, valge, must, pruun, pimestavvalge, tähtis, hele
Kliimat kujundavatest teguritest on kõige päikesekiirgus. Päike on meist nii kaugel, et tema kiirgusest jõuab Maale vaid osa. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi. pind, näiteks rannaliiv, peegeldab päikesekiirgust rohkesti. See on ka üks põhjus, miks rannas jalutavad inimesed kiiresti päevituvad. Kõige enam peegeldab päikesekiirgust värskelt sadanud lumi. Seevastu pind, näiteks muld, neelab palju ja peegeldab vähe kiirgust.
Arvsõnad
Arvsõnad märgivad arvu või järjekorda. Näiteks võib öelda, et meie klassis õpib kakskümmend kaks õpilast või et me õpime seitsmendas klassis.
Arvsõnade asemel võib kirjutada ka numbrid, eriti juhul, kui on tegemist kümnest suuremate arvudega: Mul on kolm venda, aga 500 raamatut.
Põhiarvsõna | Järgarvsõna |
kakskümmend viis, pool, paar, kolmsada, kolmteist, kolm tuhat | viie tuhandes, neljas, sajanda, esimene, teisele, miljones |
Kuidas märgitakse järgarvsõna numbriga?
Sellel majal on kolmkümmend kolm korrust.
Minu sõber jäi maadlusvõistlustel kolmandaks.
Tuhat üheksasada aastat tagasi oli siin juba asula.
Viieteistkümnendal korral ei tabanud korvpallur rõngast.
Sellel pisikesel maalapil elab seitse miljonit inimest.
Eesti keele kõnelejad jätavad aina enam järgarvsõnad käänamata. Näiteks kiputakse ütlema, et Kontsert toimub kuusteist aprill, kuigi peab ütlema Kontsert toimub kuueteistkümnendal aprillil.
Lavastus esietendus 13 september.
Esimest korda käisin Hispaanias 2013, hiljem sattusin sinna veel 2016 aastal.
Pean oma sünnipäeva kolmas juuni Megazone’is.
Asesõnad
Tekstis pole hea korrata sama sõna. Üks võimalus vältida sõnakordusi on kasutada sünonüüme. Teine võimalus on asendada korduv nimi-, omadus- või arvsõna asesõnaga. Asesõnad (ma, sa, selline, need, mitu, kes, kumb jt) vastavad samadele küsimustele nagu nimi-, omadus- ja arvsõnad, mida nad asendavad.
Miks kasutatakse lauses asesõnu?
Asesõnal niisugune on mitu argikeelset varianti: nisuke, nihuke, niuke. Argikeelsed on ka sõna selline variandid sihuke, siuke. Korralikus kirjakeeles ei sobi neid kasutada.
Käändsõnad mitmes sõnaliigis
Käändsõnade hulgas leidub sõnu, mis võivad esineda mitme sõnaliigi rollis.
võõras
tark
pime
Kokkuvõtteks
- Mida väljendavad nimisõnad ja mida omadussõnad?
- Mis sõnaliiki kuuluvad sõnad tosin, pool, veerand, kolmandik, paar? Põhjenda.
