Kuidas saab mõni sõna muutumatu olla? Kas muutumatu sõna tähendab igas lauses alati üht ja sedasama?
Kõik sõnad ei muutu
Sõnu, mida ei saa muuta, st käänata ega pöörata, nimetatakse muutumatuteks sõnadeks. Muutumatud sõnad on sidesõnad, hüüdsõnad, kaassõnad ja määrsõnad.
Määrsõnad
Määrsõnad aitavad tegevust või omadust lähemalt piiritleda. Nad kuuluvad lauses tavaliselt
- tegusõna juurde
(jooksis kiiresti), - omadussõna juurde
(väga ilus), - teise määrsõna juurde
(päris hästi).
Sageli moodustab määrsõna koos tegusõnaga uue tähendusliku terviku – ühendtegusõna (kokku saama, läbi käima, ära jääma, välja jõudma). Sellistes ühendites ei vasta määrsõna omaette küsimusele ning tema tähendus selgub alles ühenduses tegusõnaga.
Kaassõnad
Kaassõnad kuuluvad lauses käändsõna juurde ning annavad edasi sõnadevahelisi seoseid. Näiteks:
- Maja taga on järv.
- Maja ees on mägi.
- Maja juures on mees.
- Maja kõrval on kaev.
Üksiksõnana ei vasta kaassõnad omaette küsimusele ja neil ei ole konkreetset tähendust. Kaassõna asemel saab tihti kasutada kindlat käändevormi: laua peal e laual, maja sees e majas.
Sama sõna võib esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana. Liigitamisel peab jälgima, millise sõna juurde see kuulub.
Kõrge vaas kukkus klirdi ümber.
Rehetare ümber kasvab palju lilli ja põõsaid.
Uhkel hobusel kappas meist mööda uljas rüütel.
Seda teed mööda olen mõtiskledes kõndinud sadu kordi.
Õuna seest pistis pea välja roheline ussike.
Seest kostis hääli ja krõbinaid.
„Ma ootan sind all!” hüüdis väike õde.
Hiiglaslik bernhardiin magas köögilaua all.
Etendus algab kahe tunni pärast.
Pärast kohtume ja räägime pikemalt.
Enne oli rohi rohelisem ja inimesed õnnelikumad.
Enne õhtut hakkas sadama paksu lund.
Käändsõna ees asuvaid kaassõnu nimetatakse eessõnadeks: mööda teed, vastu seina.
Käändsõna järel asuvaid kaassõnu nimetatakse tagasõnadeks: pingi peal, kodu juurest.
Veaohtlikke määr- ja kaassõnu
kindlalt – tugevasti, vankumatult: Uks on kindlalt kinni.
kindlasti – kahtlemata: Ta tuleb täna kindlasti.
järel – taga, pärast: Kõnni minu järel!
järele – Jõudsime kiirustajatele järele. Mind saadeti ajalehtede järele.
järgi – abil, põhjal: Toimisime sinu nõuande järgi.
vahel – millegi vahel, mõnikord: Maa ja taeva vahel leidub palju põnevat. Vahel tibutab.
vahest – ehk, võib-olla: Vahest lõpeb kõik veel hästi?
õigesti – „valesti” vastand: Ülesanne on lahendatud õigesti.
õieti – õigupoolest: Ega ma õieti ei õppinudki tööks.
enne – varem: Enne mõtle, siis ütle.
ennem – pigem: Ennem suren, kui alla annan!
Hüüdsõnad
Hüüdsõnad väljendavad hüüatusi, ehmatust, loodushääli, helijäljendusi jne. Hüüdsõnad on näiteks
tohoh,
ai,
noh,
hallo,
prõmdi,
oo,
oih,
hei,
aitäh.
miau, röh-röh, plärts, ha-ha-haa, liiri-lõõri, kluu-kluu, atsih, vinta-vänta, kõtt, ohoo, vuih, aih
Sidesõnad
Sidesõnu on kerge ära tunda, sest neid kasutatakse sõnade ja lausete ühendamiseks. Enamasti pannakse sidesõnade ette koma. Koma ei panda sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii … kui ka ette.
Sidesõnadel on lauses kindel ülesanne.
kukk kana
tegusõna verb
raadiost televiisorist
kaldkirjas kursiivis
katse eksperiment
soe külm
õigekiri ortograafia
noor vana
ümbermõõt perimeeter
suuskade uiskudega
arutelu diskussioon
tüli konflikt
Rõhumäärsõnad
Muutumatute sõnade hulka kuuluvad ka rõhumäärsõnad ehk modaalsõnad (suhtumist väljendavad sõnad).
Need näitavad kahtlust või kahetsust
(vist, kahjuks),
hinnangut
(õnneks, juba, ometi),
rõhutavad väite õigsust
(mõistagi, küll, ju, ka, siiski).
Kui lisada mõnele lausele modaalsõna, võib selle tähendus oluliselt muutuda:
Anne läheb homme trenni.
Võib-olla läheb Anne homme trenni.
Kokkuvõtteks
- Kuidas teha vahet määr- ja kaassõnal?
- Mida väljendavad hüüdsõnad?
- Miks on vaja sidesõnu?
- Kuidas võivad modaalsõnad ehk kõneleja suhtumist väljendavad määrsõnad muuta lause tähendust? Too näiteid.
- Miks on eesti keeles vähem kaassõnu kui vene, inglise või saksa keeles?
