Elamuslik kirjeldus, asjalik kirjeldus
Selleks, et ümbritsevat köitvalt ja värskelt kirjeldada, tuleb ennekõike avatud silmadega ringi liikuda. Maailm on täis värve, lõhnu, helisid, erilisi inimesi ja olendeid – neid on vaja tähele panna ja neid kirjeldades sobivad sõnad leida. Tänaval jalutades või bussipeatuses seistes tõsta teinekord pilk ja vaata ümbrust, nagu näeksid seda esimest korda. Kindlasti märkad mõnd puud või erilist pisiasja, mida varem sinu jaoks olemas polnud. Märkad kellegi pilku või naeratust, mis teeb tuju terveks päevaks heaks.
Kuidas kõike seda kirjeldada, sõltub paljuski kirjelduse eesmärgist ja olukorrast: kellele ja miks midagi kirjeldatakse.
Kumb pilt sobiks Tallinna vanalinna reisiteatmikku?
Elamuslik kirjeldus väljendab kirjutaja tähelepanekuid ja suhtumist kirjeldatavasse. Selle eesmärk on luua kirjeldatavast värvikas pilt ja pakkuda lugemiselamust, vahendada tundeid ja meeleolu, mida kirjeldatav esile kutsub. Selliseid kirjeldusi leiab kõige enam ilukirjandusest, samuti blogidest, päevikust ja kirjast sõbrale.
Neutraalse ja asjaliku kirjelduse eesmärk on esitada täpselt ja selgelt asja või nähtuse olulised tunnused, pakkuda kirjeldatava kohta tõest infot. Selliseid kirjeldusi on teatmeteostes, õpikutes ja tarbetekstides (nt kuulutus).
Olendeid, hooneid, esemeid, protsesse, nähtusi tuleb kirjeldada nii üksikasjalikult, et inimene, kes kirjeldatavat ei näe, saab sellest siiski hea ettekujutuse. Olulised tunnused peab esitama läbimõeldud järjekorras (nt alustada üldistest tunnustest ja lõpetada detailidega).
Sõnade erinev elu
Kirjeldatavaga seotud andmete esitamiseks või üksikasjade täpsustamiseks kasuta sobivaid nimisõnu.
Pärnu ja Viljandi vahel asub Soomaa, Eesti kõige uuem rahvuspark. 376 ruutkilomeetril laiuvad sood ja rabad, mida eraldavad üksteisest ürglaaned, puisniidud ja jõed: Raudna, Halliste, Lemmjõgi ja Navesti, mis kõik toimetavad vett Pärnu lahe poole. Piirkonnas on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi.
Et näidata, kuidas kirjeldatav käitub, toimib või tegutseb, kasuta tegusõnu.
Kevadise jääsulamise aegu tõuseb vesi nii kõrgele, et ujutab üle taluõued ja tungib majadessegi. Taludes katab vesi põrandaid ligi poole meetri kõrguselt – kaks nädalat jääb isegi leib küpsetamata. Kui siis vesi lõpuks taandub, kraabitakse põrandalt muda ja mulda kokku.
Kirjeldatava väliste tunnuste ja omaduste peegeldamiseks vali omadussõnad, mis toovad kirjeldatava lugejale silme ette.
Liugleme vaikselt metsikute kallaste vahel, aeg-ajalt satume tasapisi võsastuvate puisniitude kõrvale, silmame mõnd igivana tamme, suuri pärnasid, pahandatult tõuseb lendu väärikas sookurg või värvikirev jäälind. Looduse elu käib omaette. Ja siis järsku näeme vana, veidi viltu vajunud maja, ime küll, seal elavat koguni inimene.
Raimo Jõerand, „Soomaa sood, maad ja veed”Kuidas kirjeldada?
- Otsusta, kas tahad luua kirjeldatavast neutraalse ja täpse pildi või väljendada oma suhtumist.
- Uuri või vaatle kirjeldatavat ning kanna tähelepanekud mõistekaardile või tee neist nimekiri.
- Vali välja tunnused, mis on kirjeldatavale objektile kõige iseloomulikumad.
- Rühmita tunnused (suurus, värvus, vanus, materjal jms) ning kirjelda iga rühma eraldi.
- Kavanda teksti osad: kuidas alustada, millises järjekorras tunnused esitada, kuidas lõpetada.
Kuidas kirjeldust elavdada?
Mida teha, kui kirjeldus on kuiv ja ilmetu? Proovi näiteks kirjeldada tänavapilte peatüki algusest.
Kuidas kirjeldada täpselt?
Otstarve
Materjal
Kuju, ehitus
Värv
Töötamise põhimõte
Kasutamine
Ohutus
Kes kirjeldas klassikaaslast kõige värvikamalt, kes kõige täpsemalt?
Kokkuvõtteks
- Millistes tekstides esineb kirjeldusi?
- Mille poolest erinevad ilukirjanduslik ja teatmeteose kirjeldus?
- Kuidas kirjeldust huvitavamaks muuta?
- Kas kirjelduses on oluline loetleda kõiki kirjeldatava tunnuseid? Põhjenda.
- Milliseid kirjeldusi peaks sisaldama reisijuht: kas elamuslikke või täpseid ja asjalikke? Miks?
