Mis on sõnatüvi?
Sõna koosneb mitmest osast. Kui me sõna kasutame, muudame seda: pöörame või kääname, lisame liiteid. Nii võtab sõna erinevaid vorme. Üht ja sama sõna saabki lauses kasutada erineval kujul ehk eri vormides. Igas vormis jääb püsima põhitähendus. Põhitähendust kandvat osa nimetatakse tüveks.
Mõtle!
Milliseid osi märkad lisaks sõnatüvele?
Ma nägin eile ilusat maja.
Selles maja/s elab mu pinginaaber.
Maja/le pandi uus katus.
Suusatasime vana palkmaja/ni.
Vanade maja/de/ga on palju probleeme.
Tüvemuutused
Eesti keeles leidub selliseid sõnu, mille tüvi muutub, ja ka selliseid, milles tüvi jääb samaks.
A
Minu tädi/l on lokid.
Võin oma tädi/st rääkida palju head.
Läksin tädi/ga lõbustusparki.
Me joonista/si/me eile kolm pilti.
B
Mulle meeldib mõel/da.
Ära mõtle üle!
Ma ei võtaks endale lemmikloomaks madu.
Mao/ks nimetatakse vahel ka tülikiskuvat inimest.
- Rühmas A
- Rühmas B
Mis on astmevaheldus?
Uuri tüvemuutusi
Vaatle neid nimisõna- ja tegusõnavorme. Mis juhtub rasvases trükis sulghäälikuga?
Nimisõnad
siga-sea-siga
kinnas-kinda-kinnast
Tegusõnad
kuduma - koon - kududa
sadama - sajab - sadada
Kas märkasid?
- Nimisõnas siga kadus sulghäälik g vahepeal ära.
- Nimisõnas kinnas asendus sulghäälik d kaashäälikuga n.
- Tegusõnas kuduma kadus sulghäälik d vahepeal ära.
- Tegusõnas sadama asendus sulghäälik d kaashäälikuga j.
Astmevaheldus on niisugune keelenähtus, kus sõnatüvi muutub. Sõnu, mille tüvi käänamisel või pööramisel muutub, nimetatakse astmevahelduslikeks sõnadeks.
On ka selliseid sõnu, milles tüvi ei muutu. Sõnu, mille tüvi käänamisel või pööramisel ei muutu, nimetatakse astmevahelduseta sõnadeks.
Astmevahelduse liigid
Tuleta meelde!
- Mis on välde?
- Mitu väldet on eesti keeles?
Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivahelduseks ja vältevahelduseks.
Laadivaheldus on selline tüvemuutus, kus tüvest kaob sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga.
Vältevaheldus on selline tüvemuutus, kus vahelduvad II ja III välde.
- purre-purde-purret
- kaart-kaardi-kaarti
- koda-koja-koda
- maalinud-maalin
- kadunud-kaon
- karp-karbi-karpi
- rahvas-rahva-rahvast
- haaranud-haaran
- otsinud-otsin
- tõmmanud-tõmban
NB!
Liitsõnades avaldub astmevaheldus sõna põhiosas.
lilleõis – lilleõie – lilleõit LV
korvpall (III) – korvpalli (II) – korvpalli (III) VV
Liitega sõnadel võib aga astmevaheldus esineda tuletusliites:
perekond – perekonna – perekonda LV
sõnastik (III) – sõnastiku (II) – sõnastikku (III) VV
Pea meeles!
Vältevahelduseks ei peeta välte muutumist laadivahelduslikes sõnades:
kolle – kolde – kollet.
Abiks astmevahelduse määramisel
Astmevahelduse määramisel saame alati abi ÕS-ist, kus on esitatud astmevahelduslike sõnade põhivormid: käändsõnade omastav ja osastav kääne ning pöördsõnade da-tegevusnimi ja oleviku 1. pööre. Kriipsuke ` (graavis) rõhulise silbi täishääliku ees märgib III väldet ehk tugevat astet.
Kuidas muutub sõna susi tüvi omastavas ja osastavas käändes? Kas tegemist on astmevaheldusega?
Leia sellelt ÕS-i lehelt veel sõnu, mille tüvest kaob sulghäälik.
Kuidas muutub sõna survama erinevates vormides välde? Kas tegu on astmevaheldusega? Mida tähendab sõna survama?
Kas sõnad susla ja susped on II või III vältes? Mille järgi otsustasid? Kas need on astmevahelduslikud või astmevahelduseta sõnad? Mida tähendab märge ARGI nende sõnade juures?
Leia sellelt lehelt veel astmevahelduseta sõnu.
Leia sõna, mille pearõhuline silp on esisilbist kaugemal. Kas selles silbis avaldub astmevaheldus?
Kokkuvõtteks
- Miks teeb astmevaheldus välismaalastele eesti keele õppimise raskeks?
- Kas ka teistele keeltele on omane sõnatüve muutumine? Too näiteid.
- Kuidas suhtud sellesse, kui mõni välismaalane kasutab eesti keelt kõneldes astmevaheldusliku sõna vale tüvekuju? Näiteks ütleb: „Tubas on hea soe olla.” On see sinu meelest suur viga?
- Kuidas käituda, kui kuuled mõnd inimest kasutamas väära sõna või sõnavormi? Kas tuleks juhtida vestluskaaslase tähelepanu veale? Kuidas seda teha? Miks sa nii arvad?
