Uudise mõte
Uudis(lugu) on ajakirjanduslik tekst, milles – nagu nimetuski ütleb – on juttu sündmustest, mis on äsja, vahetult toimunud. Ajakirjanduses vahendatavate sündmuste toimumisaeg on väga lähedane kirjutamise ajale. Kui näiteks mõni spordivõistlus lõpeb hilja õhtul, siis ei saa spordiajakirjanik veel magama minna, vaid peab võistluse tulemuste kohta uudise kirjutama.
Uudise eesmärk on anda faktidele vastav täpne ja erapooletu ülevaade toimunud sündmus(t)est. Uudis ei tohi sisaldada kirjutaja arvamust ega hinnangut.
Maailmas juhtub palju rohkem, kui me uudistest lugeda saame: tavalistest ja igapäevastest sündmustest, mis puudutavad esmajoones selles osalejaid, ei ole mõtet uudist kirjutada, sest see ei pakuks teistele inimestele huvi. Uudisväärtuslik sündmus peab vastama kindlatele kriteeriumidele (tingimustele). Alles sellisel juhul on oluline see kõigile lugejatele kättesaadavaks teha.
Kvaliteetne uudis on
- informeeriv – info on värske ja oluline;
- tõene – faktid on kontrollitud;
- neutraalne – ajakirjanik ei väljenda oma seisukohta;
- tasakaalustatud – sündmuse erinevad osalised saavad sõna.
Mõtle!
- Kas need tingimused kehtivad ka kollaste uudiste puhul? Miks?
- Meenuta mõnda uudist, mis ei ole päris sellised. Millisest omadusest jäi vajaka ja miks?
Uudisväärtuse kriteeriumid
- Sündmuse värskus: päevalehtedele viimase ööpäeva jooksul toimunu, veebiväljaannetele viimaste tundide ja minutite jooksul toimunu.
- Sündmus toimub lugeja (väljaande) vahetus läheduses.
- Sündmus mõjutab paljusid inimesi.
- Sündmuses osalevad või on sellega seotud tuntud inimesed.
- Sündmuse konfliktsus: inimeste ja/või organisatsioonide, inimese ja keskkonna vahelised probleemid.
- Sündmuse ebatavalisus: midagi sellist juhtub harva.
- Sündmuse aktuaalsus: see huvitab paljusid inimesi.
Klikisööt
Klikisööt (ingl clickbait) tähendab, et uudisel on selline pealkiri, mis meelitab lugema. Nähtus on tekkinud seepärast, et veebimeedias näitab müügiedu klikkide arv. Pealkiri rõhutab sageli tundeid või toob esile sündmuse erakordsuse, lugu lugedes selgub aga, et pealkiri võimendas asjaolusid.
Mõtle!
- Vaata tänaseid lehti ja otsi pealkirju, millele loodetakse saada palju klikke.
- Võrrelge pealkirju ja otsustage, mis teemalisi uudiseid kõige enam lugejatele söödana esitatakse.
Uudise keel
Heale ajakirjanduskeelele omane
- Kasutatakse suhteliselt lühikesi ja lihtsaid lauseid (kuni 15 sõna).
- Kasutatakse sõnu ja väljendeid, mille tähendus on üheselt mõistetav.
- Välditakse liigseid võõrsõnu.
- Välditakse liigset kujundlikkust ehk ilukirjanduslikku stiili.
- Ollakse konkreetne, st ei kasutata umbisikulist tegumoodi.
Uudise ülesehitus
- Kuigi Pärnumaal on doonoreid palju, kutsub Tiik inimesi verekeskusesse verd loovutama. Verd saab anda esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kl 8–13.
- Tiigi ütlust mööda loovutati eelmisel aastal Pärnumaal verd üle kuue tuhande korra. Eriti teeb verekeskuse töötajatele heameelt, et noorte doonorite arv on suurenenud. Näiteks Hansagümnaasiumi 12. klass käis täies koosseisus verd andmas.
- Tiigi jutu järgi käivad noored verd loovutamas koos sõpruskonnaga, ligi 60 protsenti doonoritest on alla 30aastased.
- Pärnu verekeskuse töötajad tõdevad, et rasked ajad soodustavad heategude tegemist: Pärnumaal on noorte doonorite arv suurenenud.
- Pärnu haigla verekeskuse juhataja Alli Tiik ütles Raadio Pärnule, et praegune raske aeg pole vere loovutajate arvu vähendanud. Pärnumaal on endiselt doonoreid rohkem kui mujal Eestis: riigis tervikuna on doonoreid 2,4 protsenti elanikkonnast, Pärnus on see arv 4 protsenti.
- Pärnumaal on palju noori doonoreid
Uudise toimetamine
Toimetamine on tegevus, mille käigus uudise teksti parandatakse ja kohendatakse, laused muudetakse sujuvaks ja loogiliseks, ülearune ja segav teave eemaldatakse.
Veebimeedias kipub toimetamine jääma väga pinnapealseks, tekste pigem vahendatakse, st saadetakse edasi neid üsna vähe muutes.
Üleliigse infoga uudis
Loe uudis läbi ja markeeri üleliigne info.
Politsei korraldab Pärnumaal noorte mopeedijuhtide õppepäevi
Pärnumaal korraldatakse Audru konstaabliosakonna initsiatiivil piirkonna koolides noorte mopeedijuhtide õppepäevi, et selgitada neile, kuidas liigelda ohutult.
Maikuu esimesel poolel, 3. maist kuni 20. maini 2009. aastal, jagati Pärnumaal õpetust noortele mopeedijuhtidele. Koolitus oli tasuta ning oli mõeldud kõigile üldhariduskoolide ja kutsekoolide õpilastele. Ilusate ilmade saabudes tuleb tänavatele tuhandeid mopeedijuhte ja veelgi rohkem jalgrattureid. Paljud neist on vähese liikluskogemusega kooliõpilased. Noorte mopeedijuhtide õppepäevadel lõid peale Lääne politseiprefektuuri kaasa Aide Autokool ja maanteeamet. Õppepäev toimus Audrus, Pärnu-Jaagupis, Koongas, viimasena jõudis järg Varbla põhikoolini.
Varbla põhikooli õpilased, kellest seni küll vaid mõnel isiklik mopeed kodus ootamas, kuulasid spetsialistide õpetusi huviga. Õppepäeval tutvustati õpilastele liikluseeskirju ja lahendati üheskoos liiklusteste: kõige rohkem pöörati tähelepanu just ohutusele ja kaasliiklejatega arvestamisele. Pärast teooriaõppust sai kõike praktikas järele proovida - õppesõiduraja läbimisele andsid hinnangu asjatundjad. Õppepäeva lõpuks tutvuti veel mopeedi tehniliste iseärasustega ning õpiti kindlaks tegema lihtsamaid tehnilisi vigu.
„Noortel puudub hirmutunne ja kogemus,“ arvas Aide Autokooli sõiduõpetaja Priit Lilleorg. „Ei osata karta teiste liiklejate eksimusi ja tihti mõeldakse, et kui ise oskad sõita ja püsid ratta peal, siis ei juhtu midagi. Aga sageli ei märgata mopeedijuhti ja keegi teine eksib. Peamiselt selle tõttu neid õnnetusi juhtubki. Mopeedijuht on autojuhist kaitsetumas olukorras, kuigi mopeedi kiirus on linnaoludes auto kiirusega võrreldav.“ Priit Lilleorg ise mopeediga sõita ei armasta: tema sõiduvahendiks on tööauto või jalgatas. Jalgrattaga sõites kannab ta alati kiivrit.
Kes?
Mis?
Kus?
Millal?
Kuidas?
Miks?
Libauudise eristamine
Enne ülesande täitmist
- Mõelge klassis, kuidas kontrollida uudise tõesust.
- Milliseid otsinguviise kasutaksid?
Pärast ülesande täitmist
- I uudis on tõene, see on ilmunud küll meelelahutusleheküljel, kuid juuresolev video kinnitab juhtunut.
- II uudis on ilmunud Nelli Teatajas, mis on tugevalt meelelahutusliku eesmärgiga, autorid ja toimetajad vürtsitavad omalt poolt tekste.
- III uudis on küll sellisel kujul elu24.ee lehel ilmunud, kuid kasutaja marimetsallik Instagrami kontot vaadates on näha, et keskkohast allapoole ulatuvad juuksed olid tal ka varem, seega ei saa lugu täielikult tõeseks pidada.
- IV uudis on tõsi, pildi- ja videomaterjal on loo juures. Jõuluvana külastab riigikogulasi igal aastal ning harilikult käib lõõpimine ja naljatamine selle juurde.
- V uudis on võlts, see pärineb esoteerikat tögavalt netileheküljelt Avanejad, kus uudised välja mõeldakse.
Kokkuvõtteks
- Millistele küsimustele peab uudisest vastuse leidma?
- Millistest osadest koosneb uudis?
- Millised tingimused peavad olema täidetud, et sündmus ületaks uudisekünnise?
- Miks ei tohi uudises kajastuda kirjutaja arvamus?
- Miks on uudise ülesehituse kohta täpsed reeglid?
