Häälikuühendi õigekiri

Kas kaashäälikuühend pannakse kirja häälduse järgi?

Kuidas häälikuid ühendatakse? Kas liimiga? Niidi ja nõelaga? Või hoopis millegi muuga?

Häälikuühend

  • Kaashäälikuühend
  • Täishäälikuühend

Häälikuühendi moodustavad kaks või enam kõrvuti asuvat erinevat kaas- või täishäälikut, näiteks varsti, vantsivad, laine, laul. Häälikuühendid jaotatakse täishääliku- ja kaashäälikuühenditeks.

Võrdle kahe tulba sõnu ja vasta küsimustele.

koppel
​kannan
​kristall

koplid
​kandsin
​kristalne

  • Mille poolest kahe tulba sõnad erinevad?
  • Miks on vasakpoolse tulba sõnades kahekordne häälik ja parempoolses mitte?
  • Mis on parempoolse tulba sõnades muutnud?

Kaashäälikuühendi reegel

Üks eesti keele tähtsamaid õigekirjareegleid on kaashäälikuühendi reegel.

Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, näiteks kinkis, linlane, metalne, usjas.

Kaashäälikuühendi reegli erandid

Kaahäälikuühendi reeglil on neli erandit. Häälikuühendis võib mõne hääliku kirjutada kahe tähega järgmistel juhtudel.

Liitsõnades

allkiri, metallplaat, klapptool

Rõhuliite -gi ja -ki ees

kasski, luttki, vanngi

Kui liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi

keskkond, komplekssed, õhkkond

Tähtede l, m, n, r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut

valss, kurss, avanss

          • sallgi
          • panngi
          • tarkus
          • keskkond
          • komplekssed
          • papptaldrik
          • ontlik
          • kappki
          • pukktuulik
          • pikkpoiss
          • susski
          • modernne
          • pehme
          • allhoovus
          • vatjas
          • õhkkond

          Millal häälik ühendist kaob ja millal mitte?

              • kuldne
              • modernne
              • kaslane
              • kausjas
              • portugallane
              • linlane
              • õhkkond
              • momentaanne

              Mõnes liitega sõnas ja liitsõnas võib kõrvuti sattuda kolm ühesugust kaashäälikut.

              Rõhuliite -ki ees kk

              kokkki,
              lukkki, 
              pikkki​

              Liide algab sama tähega, millega lõpeb tüvi

              koralllane

              Liitsõnas

              plekk-katus, 
              tikk-kontsad

              Helilised ja helitud häälikud kaashäälikuühendis

                  • k
                  • p
                  • j
                  • t
                  • g
                  • ä
                  • f
                  • s
                  • v
                  • õ
                  • z
                  • ž
                  • r
                  • h
                  • o
                  • ü
                  • n
                  • l
                  • a
                  • u
                  • š
                  • m
                  • i
                  • ö
                  • e
                  • b
                  • d

                  Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t, näiteks kaktus, koske, ähkima, paistab.

                  Selle reegli kohaselt kirjutatakse helitute häälikute järel rõhuliide -ki ja heliliste häälikute järel rõhuliide -gi:

                  • kasski,
                  • kastki,
                  • pallgi,
                  • latvgi.

                  Neli erandit

                  Sellelgi reeglil on neli erandit. Vaata videot ja jäta meelde, millistel juhtudel võib ka helitu hääliku kõrval g, b, d, olla.

                  Raskusi võib valmistada näiteks ka järgmiste sõnade õigekiri: 

                  • ergas – erksa
                  • tõrges – tõrksa
                  • ärgas – ärksa