Raadio

Kes neil päevil veel raadiot kuulab!?

Eesti raadiokanalid 

Arutle!

  • Arutlege klassis, kui palju raadiot teie kuulate.
  • Kirjutage tahvlile kõik raadiokanalid ja saated, mida nimetada oskate. 
        • „Agenda“
        • „Rajud rütmid“
        • Urmas Vadi
        • „Suveduur“
        • Peeter Helme
        • „Töövari“
        • Eeva Esse
        • Kristo Rajasaare
        • „Fantaasia“
        • Raul Saaremets
        • „Sõnasäuts“
        • Ingrid Peek
        • „Delta“
        • „Tjuun in“
        • Ivo Heinloo
        • Marge-Ly Rookäär
        • Johanna Mängel
        • „Loetud ja kirjutatud“

        Raadio põhižanrid

        • uudis (edastatakse tavaliselt täistunnil)
        • intervjuu (toimub vahetult või telefonitsi)
        • reportaaž (tehakse ülekanne sündmuspaigalt)
        • diskussioonisaade (toimub tavaliselt stuudios)
        • kuuldemäng (raadioteatri etendus, mis lindistatakse spetsiaalselt selleks mõeldud ruumis)

        Mõtle ja uuri!

        Mis žanre esindavad harjutuse saated?

        Raadio meediakanalina

        Raadio kuulamine oli kunagi suur sündmus: mõnd saadet koguneti kuulama terve perega

        Kuigi raadio on tänapäeval jäänud pisut interneti ja televisiooni varju, on ta endiselt paljudele inimestele oluline infokanal ja meelelahutaja. Kuna raadio haarab ainult kuulmismeele, võib raadiot kuulata mõne muu tegevuse kõrvalt: kodus koristades, autoga sõites, keskendumist mitte nõudvat tööd tehes. Ka saab raadiot kuulata pimedas või teiste inimeste hulgas viibides, kui kasutada kõrvaklappe.

        Raadioseade on tavaliselt väiksemõõduline ning seetõttu on seda lihtne endaga kõikjale kaasa võtta, seda enam, et mobiiltelefonidki võivad töötada raadiovastuvõtjana. Tänapäeval on raadiokanalitel ka veebirakendused ja -lehed, raadiokanaleid saab kuulata nutiseadmest või arvutist – nii on muutunud kättesaadavaks raadiokanalid üle terve maailma. 

        Eraldi nähtusena on lisandunud veebiraadiod ehk internetis edastatavad raadiokanalid, mis ei vaja levimiseks raadiosignaale. 2000. aastate alguses loodi võimalused taskuhäälinguks, mis tähendab, et raadiosaateid saab salvestada ja kuulata enda seadmest vastava rakenduse abil. Taskuhäälingu tulek muutis raadio senisest paindlikumaks.

        Peamised raadiožanrid on samad, mis trükiajakirjanduses, kuigi raadiosaadetel on oma eripära. Näiteks kasutatakse raadiouudistes lühikesi lauseid, välditakse võõrsõnu ja liigseid arve, korratakse olulist infot, et kuulaja suudaks teabe kadudeta vastu võtta. Digiseadmete-eelsel ajal ei saanud ju raadiouudist üle lugeda, nagu on alati olnud võimalik ajaleheuudise puhul.

        Mis on taskuhääling?

        • Enda tehtud raadiosaade
        • Internetiraadio
        • Raadiosaadete salvestamise võimalus

        Mida tähendab veebiraadio?

        • Interneti teel leviv raadio
        • Raadiokanali veebileht
        • Taskuhääling

        Raadio väljendusvahendid

        • sõnaline tekst (saatejuht, saatekülalised, intervjueeritavad, näitlejad kuuldemängus)
        • muusika (muusikapalad, saadete tunnusmeloodia)
        • helitaust (tänavamüra, linnulaul, mere kohin)
        • muud helid

        Mõtle!

        • Mis tegevuste ajal saaksid sina raadiot kuulata?
        • Kas eelistaksid muusikat või mõnda jutusaadet?

        Raadio ajaloost

        • 1896 – noor itaalia leidur Guglielmo Marconi edastab traadita ­telegraafiside kaudu sõnumi veerand miili kaugusele; samal aastal esitab Marconi Inglise patendiametile oma leiutise kirjelduse
        • 1896 – vene teadlane Aleksandr Popov kannab morsemärkidega 200 m kaugusele kaks sõna: Heinrich Hertz
        • 1921 – Eestis demonstreeritakse esimest korda raadioaparaati
        • 1924 – esimene raadiosaade Haapsalust
        • 1926 – alustab tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
        • 1936 – kooliraadio algus Eestis
        • 2001 – Türil avab uksed ringhäälingumuuseum
        Marconi leiutise juubeliaastal andis Briti postiteenistus välja temaatilise margi
        Morsemärke edastatakse telegraafi teel
        Traditsioonilisel raadiovastuvõtjal saab kanalit valida saatja asukoha järgi, sagedusnumbreid polegi vaja tingimata meeles pidada

        Missuguseid kogusid muuseumis leidub?

        Mida saavad õpilased muuseumis teha? 

        Millised näitused muuseumis praegu on?

        Kokkuvõtteks

        1. Millised on raadio eelised teiste meediakanalite ees?
        2. Mille poolest erineb raadiouudis ajaleheuudisest?
        3. Miks on raadio jäänud interneti ja televisiooni varju?
        4. Mis on internetiajastul raadio jaoks muutunud, mis on jäänud samaks?
        5. Mille poolest on raadioajakirjaniku töö keerulisem ja mille poolest lihtsam kui teleajakirjaniku töö?