Iga inimene kõneleb isemoodi
Klassijuhataja
Klassivend Juhan
Klaveriõpetaja
Vanatädi Muhust
A.
Palun harjuta veel pala, et dünaamikat oleks rohkem ja et forte kõlaks tõesti tugevamalt. Ära unusta korralikku käehoidu, sest sellest sõltub, kuidas staccato’d välja tulevad.
B.
No tere kua, Matu! Ma mõtlesi, et aaks mõne sõna juttu. Põle ju ammugid näin. Ehk oo suol uudissid?
C.
Kuule, eile sai veits kaua arvutis passitud, tahtsin uuele levelile jõuda, no ja täna ma matas täiega feilisin. Saad sa veits seletada, mis kamm selle viienda ülesandega on?
D.
Tere! Kas Mattias kuuleb? Siin… Tahtsin küsida, kas sa saad sõita 25. septembril murdepäevale. Ja kas sa tahaksid osa võtta õudusjuttude jutustamise võistlusest?
Millest sõltub inimese keelekasutus?
Iga inimese keel ja kõnepruuk on eriline. See sõltub rääkija vanusest, päritolust ja haridusest. Aga isegi sama inimese keelekasutus võib olukorrast sõltuvalt muutuda.
Kuula kaht telefonikõnet.
- Millist erinevust märkad vanatädi keelekasutuses?
- Millest on erinevus tingitud?
Ülesanne
Mõtle, kuidas kõneleksid ülalolevatel piltidel kujutatud tegelased mõnes muus olukorras.
- Kuidas kõneleks Juhan klassijuhatajale helistades?
- Kuidas kõneleks ta siis, kui klassijuhataja oleks tema ema?
- Kuidas kõneleks Juhan Mattiase vanatädile helistades?
- Kuidas kõneleks klaveriõpetaja Mattiasega, kui too oleks tema poeg?
Millest sõltub inimese keelekasutus? | ||
Kirjakeel ja argikeel
Kindlasti oled märganud, et räägid koolis veidi teistmoodi kui kodus. Koolitunnis ei muutu ainult kõneteemad, vaid ka keel, milles end väljendad. Sa justkui avad keele erinevaid sahtleid, et valida olukorda sobivaid sõnu ja väljendeid.
Üks suur keelesahtel kannab nime kirjakeel. See sahtel on lahti näiteks koolitundides, poes, võõraste inimestega suheldes, referaati koostades. Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele.
Teisele suurele keelesahtlile on kirjutatud argikeel, see sahtel on lahti kodus ja sõpradega suheldes. Argikeel on väiksemate piirangutega ja värvikama sõnavaraga. Argikeeles kasutatakse ka kirjakeeles lubamatuid lühenenud vorme: näind, läind, käind.
Argi- ja kirjakeele erijooni uuri lähemalt animatsioonist.
Oskuskeel, murdekeel, släng
Kirjakeele sahtlis on üks eraldi karp – oskuskeel. Seal on sõnad, mida kasutavad mingi kitsa eriala inimesed, näiteks arstid, õmblejad, purjetajad, fotograafid. Paljude oskussõnade tähendust teavadki ainult selle eriala esindajad, teistel ei lähe neid sõnu igapäevaelus tarvis.
Ülesanne
- Kelle oskussõnavarasse kuuluvad joonisel olevad sõnad?
- Loetle oma huvialaga seotud oskussõnu ja lase teistel arvata, mis alaga on tegu.
Oskuskeel
Argikeele sahtlis on kaks karpi: üks murdekeele, teine slängi jaoks. Murdekeel on mõne piirkonna eripärane keel. Näiteks sõna seelik asemel kasutatakse Eesti eri paikades sõnu undsu, kortsik, krassik, kördik, ürbik, kört, prunts jm.
Släng on erikeel, mis iseloomustab mingi rühma kõnepruuki. Näiteks õpilassläng on õpilastele omane keel, millest emad-isad ega õpetajad ei pruugi aru saada. Slängisõnavara saab tihti toitu mõnest mõjukast keelest, nt praegu kasutatakse slängis palju inglise keelest laenatud sõnu: ok, level, sorry, tänks, kreisi, keiss, kuul, fännama.
Oskus-, murdekeele ja slängi erijooni uuri lähemalt animatsioonist.
- laanekükk – küünelakk
- kaali ajama – hämama, valetama
- koba peale – kogemata
- iba – tüütu või ebameeldiv jutt
- muhvigi – mitte midagi
- kaabet tegema – ära minema
Miks peab keelevariante tundma?
Sõnasta koos klassikaaslasega poiste vestlus ümber, nii et see sobiks olukorda.
Oskus õigeid keelesahtleid õiges kohas avada ja sulgeda on hädavajalik, et väljenduda sobivalt. Argikeele sahtel jäägu direktori kabinetis suletuks. Oskussõnavaraga liialdamine on aga kohatu teismeliste sõprade seas, kus võib vabalt kasutada värvikaid argikeele väljendeid.
Sõnadel ja väljenditel on oma kasutuspiirkond. Nii nagu peoriietes ei minda kartulipõllule ega koduriietes peole, nii ei sobi ka kõik sõnad ja väljendid ühtviisi igasse olukorda. Piiride ületamist tajume stiilivääratusena.
NB!
Kui kahtled, kas sõna sobib kirjakeelde, kontrolli ÕS-ist („Eesti õigekeelsussõnaraamatust“), EKSS-ist („Eesti keele seletavast sõnaraamatust“) või Sõnaveebist.
Küsimused ja ülesanded
1.
Vasta küsimustele.
- Kuidas nimetatakse rangematele reeglitele vastavat normitud keelt?
- Mille poolest erineb argikeel kirjakeelest?
- Kuidas kutsutakse ainult mingile kitsamale rühmale arusaadavat argikeelt?
- Kes helistajatest kasutab slängi?
- Kelle kõnes on oskuskeele sõnu?
- Kes kõneleb murdekeelt?
Too iga helistaja kõnest vastavale keelevariandile iseloomulikke näiteid.
3.
Vaata pilte, loe teksti ja mõtle, mida tehakse nendes olukordades valesti. Vasta pildi all olevatele küsimustele.
Vali piltidelt üks tekst ja kirjuta see ümber, nii et see sobiks olukorda.
A.
Milline mulje jääb sportlasest tema keelekasutuse põhjal?
B.
Miks ei tohi arst kasutada patsiendiga suheldes liiga palju oskussõnu?
C.
Kuidas sobivad tele- ja raadiouudistesse släng, murre, liiga poeetilised ja naljatlevad piltlikud väljendid? Põhjenda.
4.
Mida ja kuidas ütled, kui
a) oled saanud milleski esikoha;
b) märkad, et telefon on kadunud;
c) klassikaaslane teeb sulle komplimendi;
d) tänaval küsib sinult teed tuntud näitleja;
e) sulle helistab (järjekordne) kaubapakkuja?
Kas kasutad sellistes olukordades kirjakeelt või argikeelt?
Mis oleks teisti, kui peaksid telefoni kadumisest teatama politseisse?
