Olevik ja minevik

Tegusõna ajavormid

Tegusõna vormid väljendavad peale sõna enda tähenduse mitmesuguseid lisatähendusi. Näiteks selgub tegusõna vormist, mis ajal tegevus toimub: kas praegu või minevikus.

Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik. Minevik jaguneb omakorda kolmeks: lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.

Olevik

Olevik väljendab praegust, käesolevat tegevust või olukorras olemist: Mari laulab televiisoris.

Olevikul ei ole tunnust: reisin, tuleme, matkavad.

Minevik

Lihtminevikku kasutatakse siis, kui räägitakse möödunud, lõppenud tegevusest. 

Täisminevikku kasutatakse siis, kui kõneldakse minevikus toimunud tegevusest, mis võib kõnehetkel jätkuda. 

Enneminevikku kasutatakse, kui räägitakse tegevusest, mis toimus enne mingit minevikuhetke.

Mari laulis seekord väga hästi.

Mari on alati laulnud väga hästi.

Lugesin internetist, et Mari oli täna laulnud väga hästi.

Lihtmineviku tunnused on

-s: ela/s,
-si: matka/si/me,
​​-is: kand/is,
-i: sa/i/te.

Täisminevik moodustatakse kahe sõna abil:​ 
olema olevikus +
nud- või tud-vorm:

olen reisi/nud
​​on matka/tud.

Enneminevik moodustatakse kahe sõna abil:
olema minevikus +
nud- või tud-vorm:

olin reisi/nud
​​oli matka/tud.

Lihtminevikus lause tähendab, et Mari on laulmise juba lõpetanud.
Täisminevikus lause tähendab, et Mari ​laulis varem ja laulab praegugi hästi.
Enneminevikus lause tähendab, et uudist loeti millalgi varem, kuid Mari laulis veel enne seda

Ülesanne

Seleta tähenduslikku erinevust.

  1. Jonna õppis muusikakoolis kolm aastat.
  2. Jonna on muusikakoolis õppinud kolm aastat.
  1. Lugesin kolm tundi põnevat raamatut.
  2. Olen kolm tundi põnevat raamatut lugenud.
  1. Mees on kaua elanud üksikul saarel.
  2. Mees elas kaua üksikul saarel.
  1. Televiisor mängis öö läbi.
  2. Televiisor on mänginud öö läbi.

Õnnestumine andis mulle tagasi eneseusalduse. 

Olin parajasti uinunud, kui uksekell helises. 

​Kõigile pole ma veel oma reisist rääkinud.  

​Sügisel lähevad õhtud pimedamaks.  

Ajavormidest kokkuvõtvalt

Ajavormide tabel

KÕNELIIK

ARV, PÖÖRE​

OLEVIK

MINEVIK

Lihtminevik

Täisminevik

Enneminevik

Jaatav kõne

a 1. p

ma laula/n

laul/si/n

ole/n laul/nud

ol/i/n laul/nud

a. 2. p

sa laula/d

laul/si/d

ole/d laul/nud

ol/i/d laul/nud

a 3. p

ta laula/b

laul/is

on laul/nud

ol/i laul/nud

m 1. p

me laula/me

laul/si/me

ole/me laul/nud

ol/i/me laul/nud

m 2. p

te laula/te

laul/si/te

ole/te laul/nud

ol/i/te laul/nud

m 3. p

nad laula/vad

laul/si/d

on laul/nud

ol/i/d laul/nud

Eitav kõne

Kõik ​pöörded

ei laula

ei laul/nud

ei ole laul/nud

ei ol/nud laul/nud

Olevik

Lihtminevik

Täisminevik

Enneminevik

unustame

veiderdab

kõhklen

vestlevad

Vali üks tegusõna ja pööra seda kõikides aegades ja pööretes jaatavas ja eitavas kõnes.

Kas eesti keeles pole tulevikku?

Eesti keeles tuleviku ajavormi pole. Selle väljendamiseks kasutatakse olevikuvormi, millele lisatakse vajaduse korral tulevikule viitavaid sõnu, nt hakkab, pärastpoole, homme, hiljem, tuleval aastal. Mõnikord piisab ka mõne sõna käände muutmisest. Võrdle!

Ema kirjutab raamatut. (kirjutab praegu)
​Ema kirjutab raamatu. (kirjutab tulevikus)

  • Ma sõidan bussiga Pärnusse.
  • Ma sõidan homme bussiga Pärnusse.
  • Detektiiv lahendab kuriteo. ​
  • Detektiiv lahendab kuritegu.

Küsimused ja ülesanded

72.

Vasta küsimustele.

  1. Millist tegevust väljendab olevik?
  2. Mitu minevikuvormi on eesti keeles?
  3. Mille poolest erineb täisminevik enneminevikust?
  4. Millise pöörde lõpp on olevikus ja lihtminevikus erinev?
  5. Kuidas väljendatakse eesti keeles tulevikku?
  6. Millist sõna peaksid lauses muutma, nii et tegevus toimuks tulevikus: Isa ostab mulle ratast.

Oleviku
​a 3. p

Lihtmineviku
​m 3. p

jooksma

tundma

jõudma

hüüdma

murdma

jooma

Nelja vormi õigekiri on erandlik. Mis vormid need on? Millise reegli eranditega on tegu?

a) homsest telekavast – 

b) eelmise nädala otseülekandest – ,

c) hommikul nähtud joonisfilmist – ,

d) käimas olevast televiktoriinist – ,

e) eilsest uudistesaatest – ,

f) oma tulevikuplaanidest –  .