Tegusõna ajavormid
Tegusõna vormid väljendavad peale sõna enda tähenduse mitmesuguseid lisatähendusi. Näiteks selgub tegusõna vormist, mis ajal tegevus toimub: kas praegu või minevikus.
Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik. Minevik jaguneb omakorda kolmeks: lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.
Olevik
Olevik väljendab praegust, käesolevat tegevust või olukorras olemist: Mari laulab televiisoris.
Olevikul ei ole tunnust: reisin, tuleme, matkavad.

Minevik
Lihtminevikku kasutatakse siis, kui räägitakse möödunud, lõppenud tegevusest. | Täisminevikku kasutatakse siis, kui kõneldakse minevikus toimunud tegevusest, mis võib kõnehetkel jätkuda. | Enneminevikku kasutatakse, kui räägitakse tegevusest, mis toimus enne mingit minevikuhetke. |
Mari laulis seekord väga hästi. | Mari on alati laulnud väga hästi. | Lugesin internetist, et Mari oli täna laulnud väga hästi. |
Lihtmineviku tunnused on -s: ela/s, | Täisminevik moodustatakse kahe sõna abil: olen reisi/nud, | Enneminevik moodustatakse kahe sõna abil: olin reisi/nud, |

Täisminevikus lause tähendab, et Mari laulis varem ja laulab praegugi hästi.

Ajavormidest kokkuvõtvalt
Ajavormide tabel
KÕNELIIK | ARV, PÖÖRE | OLEVIK | MINEVIK | ||
Lihtminevik | Täisminevik | Enneminevik | |||
Jaatav kõne | a 1. p | ma laula/n | laul/si/n | ole/n laul/nud | ol/i/n laul/nud |
a. 2. p | sa laula/d | laul/si/d | ole/d laul/nud | ol/i/d laul/nud | |
a 3. p | ta laula/b | laul/is | on laul/nud | ol/i laul/nud | |
m 1. p | me laula/me | laul/si/me | ole/me laul/nud | ol/i/me laul/nud | |
m 2. p | te laula/te | laul/si/te | ole/te laul/nud | ol/i/te laul/nud | |
m 3. p | nad laula/vad | laul/si/d | on laul/nud | ol/i/d laul/nud | |
Eitav kõne | Kõik pöörded | ei laula | ei laul/nud | ei ole laul/nud | ei ol/nud laul/nud |
Olevik | Lihtminevik | Täisminevik | Enneminevik |
unustame | |||
veiderdab | |||
kõhklen | |||
vestlevad |
Vali üks tegusõna ja pööra seda kõikides aegades ja pööretes jaatavas ja eitavas kõnes.
Kas eesti keeles pole tulevikku?
Eesti keeles tuleviku ajavormi pole. Selle väljendamiseks kasutatakse olevikuvormi, millele lisatakse vajaduse korral tulevikule viitavaid sõnu, nt hakkab, pärastpoole, homme, hiljem, tuleval aastal. Mõnikord piisab ka mõne sõna käände muutmisest. Võrdle!
Ema kirjutab raamatut. (kirjutab praegu)
Ema kirjutab raamatu. (kirjutab tulevikus)
- Ma sõidan bussiga Pärnusse.
- Ma sõidan homme bussiga Pärnusse.
- Detektiiv lahendab kuriteo.
- Detektiiv lahendab kuritegu.
Küsimused ja ülesanded
72.
Vasta küsimustele.
- Millist tegevust väljendab olevik?
- Mitu minevikuvormi on eesti keeles?
- Mille poolest erineb täisminevik enneminevikust?
- Millise pöörde lõpp on olevikus ja lihtminevikus erinev?
- Kuidas väljendatakse eesti keeles tulevikku?
- Millist sõna peaksid lauses muutma, nii et tegevus toimuks tulevikus: Isa ostab mulle ratast.
Oleviku | Lihtmineviku | |
jooksma | ||
tundma | ||
jõudma | ||
hüüdma | ||
murdma | ||
jooma |
Nelja vormi õigekiri on erandlik. Mis vormid need on? Millise reegli eranditega on tegu?
a) homsest telekavast – ,
b) eelmise nädala otseülekandest – ,
c) hommikul nähtud joonisfilmist – ,
d) käimas olevast televiktoriinist – ,
e) eilsest uudistesaatest – ,
f) oma tulevikuplaanidest – .