Otsekõne. Kaudkõne

Kas lausub, pobiseb või kähvab?

Kuidas ütlust vahendada?

Võrdle lauseid

Kirjelda, kuidas võib tekstis edasi anda kellegi ütlust.

A. 

Ilmateadustaja lausus: „Eelolevatel päevadel on rannikualadel oodata vahelduvat pilvisust. Soovin teile meeldivat nädalavahetust.”

B.

Ilmateadustaja lausus, et eelolevatel päevadel on rannikualadel oodata vahelduvat pilvisust ning soovis meile meeldivat nädalavahetust.

Kõneleja ütlus saab edasi anda tema enda sõnastuses (vasakpoolne lause) või kellegi teise sõnadega (parempoolne lause).  

Otsekõne ja kaudkõne

Kõneleja enese sõnadega väljendatud ütlust nimetatakse otsekõneks.

Kõneleja ütluse väljendamist kellegi teise poolt nimetatakse kaudkõneks.

Otsekõne juurde kuulub tavaliselt saatelause, mis näitab, kes kõneleb.

Saatelause tegusõna näitab sageli ka seda, kuidas midagi öeldakse: märkima, sosistama, karjuma, hüüdma, pomisema, küsima, pärima, käratama, kinnitama, vastama, kohmama, kurtma, vinguma, mühatama, nähvama, pahvatama.

Otsi sõna ütlema sünonüüme ka sünonüümisõnastikust.

: „Ema, kas ma mäletan õigesti, et sa lubasid mulle osta viis jäätist, kui ma etteütluse viie saan?“

„Seda ma lubasin rõõmuga, Juku,“ .

„Vaata,“ , „nüüd on lugu nii, et sul tuleb osta ainult kaks jäätist.“

„Suur Juku. 1500 kodu-, kooli ja tänavaanekdooti“ 

Otsekõne kirjavahemärgid

Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.

Otsekõne kirjavahemärgid

Reegel

Näide

Kui saatelause paikneb otsekõne ees, siis pannakse saatelause järele koolon ja otsekõne algab suure tähega.

Saatelause: „Otsekõne.(?!)

Elevil Lauselohe tegi Sõnamurdjale ettepaneku: „Kandideerime saatesse!“

Sõnamurdja imestas: „Kust sul järsku selline mõte?“

Kui saatelause paikneb otsekõne järel, siis pannakse otsekõne lõppu enne jutumärke koma, küsi- või hüüumärk. Saatelause algab väikese tähega.

„Otsekõne,(?!) saatelause.

„Kohtasin sõpra, kes viimase saate kinni pani,“ jätkas Lauselohe õhinal.

„Kas see oli raske?“ tahtis Sõnamurdja teada. 

Kui saatelause on otsekõne sees, siis eraldatakse see mõlemalt poolt komadega ja saatelause algab väikese tähega.

„Otsekõne,“ saatelause, „otsekõne.(?!)

„Võtame Juhani ka kampa,“ ütles Lauselohe, „siis on võit sama hästi kui kindel.“

  • „Ringhääling ei saa kunagi olla väljaspool aega ja ruumi!“ on kirjutanud Ivar Trikkel, „Küll aga saame üheks hetkeks aja seisatada“.
  • „Ringhääling ei saa kunagi olla väljaspool aega ja ruumi,“ on kirjutanud Ivar Trikkel, „küll aga saame üheks hetkeks aja seisatada.“
  • “Ringhääling ei saa kunagi olla väljaspool aega ja ruumi.“ on kirjutanud Ivar Trikkel, “küll aga saame üheks hetkeks aja seisatada.“
  • Mida on tahetud selle lausega öelda?

Küsimused ja ülesanded

Küsimus

Vastus

1. 

2. 

3. 

80.

Leia artiklikatkest nii otsekõnes kui ka kaudkõnes laused. Otsekõnega lause puhul ütle, kus asub saatelause, ja põhjenda kirjavahemärkide kasutamist.

Kõrvaklapipõlvkond sureb kurdina

Valju muusikat kuulates argipäevast välja lülituvad noored riskivad kõva kuulmisega. Kaspar (22) ütleb, et ta lihtsalt peab end igapäevamürast välja lülitama. „See on nagu mingi turvatunne. Tänaval iPod, tööl netiraadiod, kodus plaadikogu,“ loetleb ta oma reaalsusest põgenemise vahendeid.

Tema retsept sügismasenduse vastu on lihtne: „Kontrastiks hallile ilmale tasub kuulata näiteks musta muusikat: elurõõmust pulbitsevat funk’i või ska’d.“ Noormees nendib, et teinekord kipuvad kõrvad küll õhtuks vilisema, kuid hommikuse trollibussi kääksumine ja torisevad inimesed on hullemad.

Kogenud kõrvaarst Maie Vahisalu teab, et mürakahjustused tulevad hiilides: „Sageli ei taju inimesed ise, et nende kuulmine on juba kahjustatud.“ Doktor nendib, et tänase päeva seisuga võib rääkida nn kõrvaklapipõlvkonnast, kelle kuulmine on juba neljakümneselt sama halb kui praegustel seitsmekümnestel. [---]

Mart Niineste, Eesti Päevaleht, 05.12.2007
  • Mida arvad sina pidevast kõrvaklappide kasutamisest?
  • Millistes olukordades on hea, et sul on kõrvaklapid peas, millistes lausa ohtlik?

Kaudkõne

Otsekõne

Ema ütles, et talle meeldib kõige rohkem aiandussaade.

Isa ütles, et aiandussaated on kasulikud, aga kõige huvitavamad on ikka jutusaated.

Vanaema ütles, et igas saates on midagi toredat, tuleb ainult osata kuulata.

​Mina ütlesin, et mulle meeldivad üle kõige  .

Hillar Metsa pilt, tekst www.folklore.ee