Rääkiv plekk-kruus
Loe läbi allolev tekst. Mille poolest oli Tõnu plekk-kruus eriline? Kuidas see võimalik oli?
Olulisem veelgi kui nähtava maailma rikkused, oli Tõnu vana plekk-kruus, mis viis mu esimest korda mõtteni, et lisaks ilusatele asjadele ümbritseb meid midagi veel. Midagi, mida me ei näe, aga mis ei saa jätta meid mõjutamata.
Valges, osalt juba rooste söödud plekk-kruusis oli pisike matkaselli spiraal, seal oli veel mingeid traate ja traadikesi. Tõnu juhatas mind kruusile lähemale. Ja – ma kuulsin! Kuulsin, kuidas üks mahe mehehääl undas loodusest rääkida. [---] Siis hakkasid linnud laulma, seal kruusis ikka, ja ma kuulasin edasi. Mingil hetkel see kõik lõppes ja kruus jäi vait. [---]
Et raadioaparaadist tuleb muusikat ja kuuldemänge, see oli 60. aastate lõpuks küll iseenesest mõistetav, aga et ühes valges emaileeritud plekk-kruusis mürtsub trumm või laulavad linnud ja räägivad inimesed...!
Kerttu Soans, „Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte“
- Milliseid teabelevivahendeid kasutati enne televisiooni ja interneti leiutamist?
- Milliste õppeainete teadmisi läheb tarvis, et endale raadio ehitada?
- Mille vahendusel saab tänapäeval raadiosaateid kuulata?
- Kui suur tähtsus on tänapäeval raadiol?
Raadiosaadete eripära
Tänapäeval, kui info kiireks edastamiseks on olemas internet ja televisioon, võib raadio tunduda tarbetugi. Ometi on raadiol erilisi omadusi, mis selle mõnes olukorras asendamatuks teevad. Raadio jätab käed vabaks, mistõttu saab seda kuulata ka muu tegevuse kõrvalt. Kuna raadio ei näita pilti ja eeldab vaid kuulmismeele kasutamist, on see asendamatu infokanal vaegnägijatele. Heli ja vaikust kasutades päästab raadio valla kuulaja kujutlusvõime ja oma peas võib ta kuuldud tekstile juurde mõelda ükskõik millise pildi. Tuleb vaid osata kuulata.
Eriline saade, mida vaid raadio pakkuda saab, on kuuldemäng. See on näitlejate ettekantud lugu, mida ilmestavad taustahelid (nt veevulin, kontsaklõbin, linnamüra). Näitleja saab oma häält kasutades kehastuda ükskõik kelleks: teha ühel hetkel vanaäti häält ja järgmisel momendil esineda plikatirtsuna.
Raadiosaated sarnanevad oma sisult paljuski televisioonisaadetega: nad annavad teavet maailmas tehtava kohta, jagavad teadmisi ja pakuvad meelelahutust.
- „Keelesaade“
- „Kirjanduse tähestik“
- „Uudis+“
- „Luuleminutid“
- „Linnukool“
- „Suvekülaline“
- „Öömuusika“
- „Järjejutt“
- „Kuula rändajat“
Milline pealkiri äratas kõige rohkem saate vastu huvi? Miks?
Digiajastu on toonud kaasa muutuse raadio kuulamises ja saadete tegemises. Raadiokanalid kasutavad internetikeskkonda, kuulaja saab saatesse helistada, kirjutada, saateid saab järelkuulata, kommenteerida.
Daatumeid Eesti raadio algusaegadest
192o – esimest korda demonstreeriti raadioaparaati
1923, 22. nov – loodi sõna ringhääling
1924 – esimene katsesaade Haapsalust
1926 – regulaarsete raadiosaadete algus
1928 – esimene reportaaž
1928 – esimene kuuldemäng lastele
1930 – esimene spordireportaaž
1934 – esimene soovikontsert
1935 – esimene reportaaž välismaalt (Helsingist)
1937 – alustas tööd Türi raadiosaatejaam
Küsimused ja ülesanded
76.
Lahendage ülesanne paaristööna intervjuu vormis: üks õpilane esitab küsimusi ja teine vastab. Seejärel vahetage rollid. Esitage intervjuu klassis.
- Milliseid eeliseid on sinu arvates raadiol televisiooni ja interneti ees?
- Kas sina kuulad raadiot? Milliseid saateid ja kui sageli kuulad?
- Kas raadiosaadete tähelepanelik kuulamine on sinu arvates lihtne või nõuab see pingutust? Miks?
- Kas oled kunagi kuulanud mõnda kuuldemängu? Kuidas see sulle meeldis?
- Mille poolest sarnaneb kuuldemäng teatrietendusega, mille poolest erineb sellest?
- Kumba meeldiks sulle rohkem teha, kas kuulata kuuldemängu või vaadata teatrietendust? Miks?
- Kas tead, mitu raadiojaama tegutseb Eestis? Millistes raadiojaamades on ülekaalus muusikasaated, millistes jutusaated?
- „IT-kommentaar“
- „Folgialbum“
- „Fantaasiaplaat“
- „Keelekõrv“
- „Fotokool“
- „Laste lood“
- „Aiatark“
- „Džässikontsert“
- „Õhtujazz“
- „Kultuuriuudised“
- „Eesti interpreedid“
- „Sooviklassika“
Uuri välja, mis saade on „Keelekõrv”.
78.
Milliseid taustahelisid kasutaksid, kui lavastaksid kuuldemängu, mille tegevus toimub
- kooli fuajees,
- kaubamajas,
- tänaval,
- pargis,
- mererannal,
- kontoris?
