Kell pool neli päeval
tuleb minu tuppa
kujund, võtab palitu seljast ja riputab varna.
Keel on kujundlik
Keeles leidub palju väga mitmesuguseid kujundeid: mõjusaid omadussõnu ja värvikaid võrdlusi, eluta nähtusele elusolendi omaduste omistamist, erilist lauseehitust, mõne hääliku, sõna või tekstilõigu kordamist, helijäljendust, alg- ja lõppriimi jms. Kirjanikud kasutavad kõiki neid keele võimalusi, et kirjutada ja lugeda oleks tore ja huvitav.
Mõtle järele, mida on õpitekstis kirjeldatud. Moodusta väljendeid või lauseid, mis sobiks näiteks mõne kujundi kohta, või otsi näiteid mõnest kirjandustekstist.
Epiteet
Epiteet on kõige lihtsam keelekujund. Selleks on tavaliselt omadussõna, mis täiendab põhisõna, tõstes selle juures midagi olulist esile.
Igal sügisel uuesti sünnib
niiskete kollaste lehtede hõng,
igal sügisel tuul laande kõnnib,
teejuhiks härmane ämblikulõng.
Tabavalt valitud epiteedid maalivad lugejale pildi täpsemini vaimusilma ette. „Niiske” osutab sügisele iseloomulikele vihmadele, „kollane” on lahutamatult sügise juurde kuuluv värv. „Härmane” vihjab, et ilmad on juba külmad ja temperatuur langeb vahel allapoole nulli. Kuid selle asemel, et väljenduda nagu televisiooni ilmateadustaja („Öösel langeb temperatuur paiguti allapoole nulli ja esineb öökülma”), on luuletaja asjale lähenenud justkui õrnemalt, veidi ringiga ümber minnes.
Mis on epiteet?
- Epiteet on enamasti omadussõna.
- Epiteet lisatakse põhisõnale, et kirjeldada või iseloomustada asja, mida põhisõna tähistab.
Mis on võrdlus?
- Võrdlus on kujund, mis moodustatakse sõnade „kui“ või „nagu“ abil.
- Võrdlus on tähelepanek selle kohta, kuidas eri asjad millegi poolest sarnanevad.
Kordus
Kordus võimaldab ilukirjandustekstis mõnda mõtet või sõna rõhutada, toonitada. Korduvat sõnaühendit, värssi, salmi luuletuses või laulus nimetatakse refrääniks.
Kordused on sama mõjusad ka luules, mis ei ole mõeldud laulmiseks, vaid eeskätt vaikselt lugemiseks:
ma andsin musi istusin klahvide taha
ja juba oligi tore päev
ma sain raha sõin poole ära
ja juba oligi tore päev
[---]
ma lõikasin leiba määrisin võid
ja juba oligi tore päev
ma lugesin luuletust naersin natuke
ja juba oligi tore päev
ma lugesin luuletust nutsin natuke
ja juba oligi tore päev
Mis on kordus?
- Kordus on ühe ja sama sõna, lause või mõtte kordamine.
- Kordus on rütmi loomise võte.
- Kordus on lause, milles kõik sõnad on omavahel sarnased.
Kordusi võib kasutada mitte ainult luuletuses, vaid ka näiteks jutu kirjutamisel. Teksti muudab hoopis mõjuvamaks ja ilmekamaks, kui näiteks kirjatöös sõnastada mõni lause selliselt: „Minu tuba on nagu seapesa. Minu tuba on, jah, nagu seapesa, ehkki ma seda iga laupäev koristan.”
Seejuures tuleb tähele panna, et ilukirjanduslikku keelt rikastavad ainult läbimõeldud kordused. Kui kordus on tingitud sellest, et sõnavara on väike, siis tuleb see tekstile pigem kahjuks.
Alg- ja mõtteriim
Rahvaluulet õppides oled juba kokku puutunud ka alg- ja mõtteriimiga. Needki on korduse liigid.
Algriim seisneb sama silbi või hääliku kordamises ühel värsireal, näiteks:
Sõitsin tüki Türgi teeda.
Natukese Narva teeda.
Mis on algriim?
- Algriim on sama silbi või hääliku kordumine ühe värsirea sõnade alguses.
- Algriim on kõla kujundamise võte.
- Algriim tähendab, et omavahel riimuvad kõikide värsiridade esimesed sõnad.
Mõtteriim on ühe värsi või lause mõtte kordamine pisut teiste sõnadega järgmises värsis või lauses:
Merella on minul koda,
alla lainte salatare,
kalakudus kambrikene,
mereudus pesakene.
Fr. R. Kreutzwald
Mis on mõtteriim?
- Mõtteriim on sama mõtte kordamine teises sõnastuses.
- Mõtteriim aitab mõttesse pikemalt süveneda.
- Mõtteriim aitab mõttega mängida.
Isikustamine
Isikustamine on elutule nähtusele elusolendi omaduste ja võimete omistamine. Nii pannakse näiteks taevakehad, tuul, meri, mets, kivi vms tundma, mõtlema, kõnelema, elusolendi kombel tegutsema. Sel moel muutub kirjeldatu justkui lähedasemaks.
Punaseks viheldud päike lahkub.
Heinasao otsa vinnab end kuu.
Lamaskleb laialt ja hoiab kinni
ümber sileda kuhjapuu.
Mis on isikustamine?
- Isikustamine on elutule elava omaduste andmine.
- Isikustamine on loomale või taimele inimese tunnete ja mõtete omistamine.
- Isikustamine on asjade peitmine isikute taskutesse.
Nagu epiteete ja võrdlusi, nii kohtame ka isikustamist ilukirjanduses peaaegu igal sammul. Aga ohtralt kasutame neid kujundeid ka igapäevakeeles: tähtaeg koputab uksele, auto neelab raha jms.
Kell pool neli päeval
tuleb minu tuppa
kujund, võtab palitu seljast ja riputab varna.
Pehmendatud ümberütlemine
Pehmendatud ümberütlemine on huvitav kujund jämeda, ebaviisaka, kohutava või mingil muul moel ebamugavust tekitava väljenduse asendamiseks. See on ka algse väljendi sünonüüm. Näiteks võib öelda varastama asemel kõrvale panema; WC asemel koht, kus keiser jala käib; tagumiku asemel istumisel tooli puudutav kehaosa.
vanaätt
röhitsema
kohmitsema
loll
