Kokkuvõte geoloogia kordamiseks

Ülevaade

  1. Maa on kihilise ehitusega, siseehituses eristatakse tuuma, vahevööd ja maakoort.
  2. Maakoor on ookeanide ja mandrite kohal erinev. Ookeani­alune maakoor koosneb sette­kivimite ja basaldi­kihist, mandriline maakoor aga sette­kivimite, graniidi- ja basaldi­kihist.
  3. Maakoor ja vahevöö ülemine osa on jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks osadeks ehk laamadeks.
  4. Laamade üksteisest eemaldumisel maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade kokkupõrkel toimub mäestike kurdumine, millega kaasnevad murrangud, esinevad maavärinad ja vulkaanilised nähtused.
  5. Maavärinat põhjustab energia järsk vabanemine sügaval maapõues. See väljendub tõukena, millest lainetena levivad võnked maapinnale.
  6. Kuuma magma tungimine maapinnale väljendub vulkanismina – need on laava­pursked ja laava­voolud, kuuma­vee­allikad ja geisrid.
  7. Maavärinad ja vulkaanilised nähtused esinevad peamiselt laamade piirialadel – ookeanide keskmäestikes, Vaikse ookeani tulerõngas ja Euraasia laama lõunaosas Vahemere vöös.
  8. Maakoor koosneb kivimitest, mis tekke järgi jagunevad tard-, sette- ja moondekivimiteks. Üks kivimiliik võib pika aja jooksul üle minna teiseks, võttes nii osa üldisest kivimi­ringest.
  9. Maavärinate ja vulkanismi alad on sageli tiheda inim­asustusega. Seal elavad inimesed on ajaloo jooksul õppinud ränkades loodus­oludes toime tulema.

Mõisted

geoloogia, paljand, maakoor, ookeaniline maakoor, mandriline maakoor, vahevöö, tuum, laam, ookeani keskmäestik, süvik, kurrutamine, maavärin, maavärina kolle ehk fookus, seismiline laine, murrang, maavärina kese ehk epitsenter, tsunami, magma, laava, vulkaan, magmakolle, vulkaani lõõr, vulkaani kraater, tegevvulkaan, kustunud vulkaan, kuumaveeallikas, geiser, kivim, tardkivim, murenemine, murend, sete, settekivim, kivistis, moondekivim

Oskused

  1. Õpi tundma ja võrdle erinevaid kivimeid ja setteid: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi, graniit, marmor, liiv, kruus jne.
  2. Oska kirjeldada mõnda paljandit (vt juhendit).
  3. Koosta teabeallikate põhjal ülevaade või esitlus mõnest konkreetsest maavärinast, vulkaanist või piirkonna geoloogiast ja inimeste elust sellel alal.

Tunne kaarti

Eesti 
​Taevaskoda, Piusa koopad, Pakri poolsaar, Ontika

Mandrid
​Aafrika, Antarktis, Austraalia, Euraasia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika

Ookeanid ja mered
​Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Vaikne ookean, Vahemeri

Suuremad laamad 
​Aafrika, Antarktika, Euraasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Nazca, Vaikse ookeani laam

Süvikud ja kaarsaarestikud 
​Jaapani, Kuriili, Filipiini, Mariaani, Aleuudi saared

Saarestikud ja saared 
Hawaii saared, Island, Jaava saar, Malai saarestik, Uus-Meremaa

Mäestikud 
​Alpid, Andid, Himaalaja, Kaljumäestik, Kaukasus, Tian Shan

Vulkaanid 
​Cotopaxi (loe: kotopahi), Etna, Fuji (loe: fudži), Vesuuv, Kljutš (Kljutševskaja sopka), Mauna Kea, Popocatépetl

Riigid 
​Haiti, Hiina, Island, Itaalia, Jaapan, Tšiili, USA, Uus-Meremaa

Piirkonnad 
​California, Kamtšatka

Kordamisülesanded

  • 1. Maa ja maakoor on kihilise ehitusega.
  • 2. Mandriline ja ookeaniline maakoor on ühesuguse paksusega.
  • 3. Ookeani keskmäestike teke ja maakoore uuenemine toimuvad laamade põrkumisel.
  • 4. Vulkanismi all mõeldakse laavapurskeid, aeglasi laavavoole, fumaroole, kuumaveeallikaid ja geisreid.
  • 5. Maakoor koosneb ainult settekivimitest.
  • 6. Kivimiringe toimub lühikese aja jooksul.
  • 7. Maavärinate ja vulkanismi alad on tihedalt seotud inimasustusega.

Paranda siin väärad laused.

Vajadusel kasuta looduskaarti.

Liivakivipaljand Kagu-Eestis