Maakera pind võib nii maismaal kui ka ookeanide põhjas olla väga ebatasane, tugevasti liigestatud, kuid on ka üsna tasaseid ehk liigestamata alasid. Pinnamood ehk reljeef iseloomustab maakera pealispinda, mis on lauge, künklik, vulkaaniline, astanguline, vee poolt uhutud, inimtekkeline jne. Mingi koha pinnamoe moodustavad sarnase välisilme ja tekkelooga pinnavormid ehk kindla kujuga maapinna osad, meres aga merepõhja osad. Sarnased pinnavormid esinevad enamasti rühmiti ja annavad pinnamoele ilme laialdasemal alal. Nii pinnamoodi kui ka pinnavorme saab mõõta ja kirjeldada mitmel moel: missugune on suhteline ja üldkõrgus või üldsügavus (vt osa 5.2), mäenõlva või oruveeru kallakus, pinnamoe liigestatus.
Ookeaninõod ja mandrid
Sõltuvalt sellest, kas tegemist on näiteks maakera, Euroopa, Eesti, Otepää kõrgustiku või veel väiksema maa-alaga, saab pinnavorme vaadelda mitmes suurusjärgus. Kõige ulatuslikumate pinnavormidena võib käsitleda ookeaninõgusid ja mandreid.
2/3 maakera pinnast on vee all (joonis 4.1.1). Ookeaninõod asuvadki selles hiiglaslikus veeväljas ehk maailmameres. Maailmameri jaotatakse neljaks suureks ookeaniks: Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri (joonis 4.1.2). Ookeanide juurde kuuluvad rannikute ja saarte lähedal asuvad mered. Kõige suurem on Vaikne ookean. See on ka kõige sügavam – keskmine sügavus ligi 2000 m ja sügavaim koht Mariaani süvikus 11 022 m.
 Joonis 4.1.1. Vee ja maismaa jagunemine maakeral. |  Joonis 4.1.2. Maailmamere jaotumine ookeanideks. |
Kogu maakera pindalast vähem kui kolmandiku (29%) hõlmab maismaa. Suured maismaa osad on kokkuleppeliselt mandrid ehk kontinendid, neid on kuus: Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, Euraasia, Austraalia ja Antarktis (joonis 4.1.3). Väiksemad maismaa osad on saared, nende arv ulatub miljonitesse.
Maismaa jaotumine mandriteks.
Maapinna pealmine ehitus on reljeef ehk . See võib olla tasane või mägine. Pinnamoodi moodustavatest suurtest on vähem kui 1/3 ja ülejäänud . Mandritel asuvaid tasaseid pinnavorme nimetatakse ja mägiseid pinnavorme . Vaadates maailma üldgeograafilist kaarti, näeme, et mandrid on hästi liigestatud. See tähendab, et tasandikud vahelduvad mäestikega. Ookeanide looduslikud piirid kujunevad piki mandrite või on kokkuleppelised.
Ookeanide piirid
Ookeanide looduslikud piirid kulgevad piki mandrite rannikut või on kokkuleppelised (vt üldgeograafilist kaarti). Näiteks Atlandi ookeani piiriks India ookeaniga loetakse Aafrika lõunatipu (Nõelaneeme) meridiaani. Vaikse ookeani piir Atlandi ookeaniga on aga Lõuna-Ameerika Hoorni neeme meridiaan. Atlandi ookeani piir Põhja-Jäämerega kulgeb Gröönimaalt üle Islandi saare Skandinaavia poolsaare rannikule. Vaikse ookeani piir Põhja-Jäämerega läheb läbi Beringi väina ja India ookeaniga Austraalias piki Kaguneeme meridiaani. Piiriks Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel on Panama maakitsus ning Euraasia ja Aafrika vahel Suessi maakitsus. Sageli on suuremate avaveealade piirid antud lihtsalt geograafiliste koordinaatide järgi – merede ja nende osade piiritlemine on oluline näiteks kalapüügiõiguse või meresõidu ohutuse tagamise üle otsustamisel.
Ookeanide ehk maailmamere ja maismaa üldist jaotust maakeral kajastab ilmekalt järgmine diagramm.
Pinnavormide suurus
Mandrite ja ookeaninõgude piires on väga palju suuri pinnavorme, mille ulatus piirdub enamasti kindla mandri või ookeaniga. Vahel võivad need pinnavormid aga ulatuda ka naabermandrile või -ookeanile. Suured pinnavormid on näiteks mäestikud, kiltmaad, tasandikud, ookeanisüvikud jm. Neist olulisemaid on lihtne leida gloobuselt ja atlase kaartidelt.
Tagasihoidlikuma suurusega pinnavormide hulka kuuluvad sellised, mille kõrgus või sügavus jalamilt on kokkuleppeliselt kuni 200 m. Need on mitmesugused kõrgendikud, künkad, seljakud, vallid, orud. Niisugused pinnavormid on nähtavad suuremõõtkavalistel topograafilistel kaartidel, millel on kujutatud pinnamoodi.
Väiksemaid pinnavorme on tohutul hulgal ja nende mitmekesisus on väga suur. Ka mutimullahunnikut võib pidada pinnavormiks, mis sellest, et ta on loomse tekkega.
Küsimused
- Milliste omadussõnadega võib iseloomustada pinnamoodi?
- Mõtle, milliste näitajatega (mõõdetavates ühikutes) saab pinnavormi kirjeldada.
- Kus asub sinu kodu lähedal kõige kõrgem mägi?
