Ehkki inimeste elu ja tegevus sõltub väga paljudest asjaoludest, mille näiteks võib tuua kliimaolud, vee kättesaamise ja liiklemise võimalused, on kindlasti oluline ka pinnamood. Kas maastik on tasane, künklik või mägine, kas tuleb elada madalikul, kiltmaal või kõrgmäestikus – ka neid tingimusi võetakse oma elu seadmisel arvesse.
Mitte ainult mäestikualad, vaid ka väga paljud tasandikualad on hõredasti asustatud või hoopis asustamata. Siis on seal kas liiga külm või kuum või üleliia kuiv. Teisalt, kui võrrelda maailma rahvastiku paiknemise kaarti üldgeograafilise kaardiga, siis on näha, et tihedamini asustatud piirkonnad maailmas ongi just tasandikel. Näiteks Suurel Hiina tasandikul elab enamik Hiina rahvastikust.
Laialdastel deltaaladel on kujunenud viljakad mullad, mistõttu seal on enamasti väga tihe inimasustus (Niiluse delta, Gangese delta jt). Nendes piirkondades ohustavad aga inimesi ja põllumaad sagedased üleujutused. Siin-seal peavad inimesed oma eluala laiendama merepõhja arvel, nagu näiteks Hollandis, Saksamaal, Jaapanis.
|
|
Inimese mõju pinnamoele
Pole võimalik, et inimesed oma tegevusega ei muudaks pinnamoodi. Nad peavad põlde rajama, kraave kaevama, teid, linnu ja asulaid ehitama, maavarasid kaevandama jne. Kõigi nende tegevustega mõjutatakse tugevasti pinnamoodi nii tasandikel kui ka mägedes.
Mäenõlvadele rajatakse terrasse, et põllumaad juurde saada. Kõige rohkem on neid Kagu-Aasias. Mäestikualad on tihtipeale seotud ka maavarade kaevandamisega, milleks on vaja avakaevandusi ehk karjääre või maa-aluseid kaevandusi. Kaevandamisega kaasneb jääkainete kuhjamine aherainemägedeks või -platoodeks.
Teravilja või kartuli kasvatamine:
Teede, hoonete ehitamine:
Riisi kasvatamine:
Metsa raiumine, puidu töötlemine:
Veiste kasvatamine:
Rauamaagi kaevandamine:
Et mitte liigselt hävitada looduslikku maastikku ja seeläbi soodustada pinnase ärauhtumist, maalihkeid jm, kasutatakse mitmeid võtteid (joonis 4.6.1 ja 4.6.2). Istutatakse uut metsa, kaitseribasid, põlde haritakse ristipidi nõlva kaldega või ei harita üldse, vaid kasutatakse loomade karjamaana.
muutma mäenõlvad terrassideks, et sinna põlde rajada.
Et kergemini pääseda teisele poole mäeahelikku, tuleb sellest läbi rajada tunneleid ja üle mäestiku ehitada sildu. Taas kord peab arvestama pinnamoodi, mis teeb elu keerukaks.
Mägedes liikumine on oluliselt keerukam kui tasasel alal. Riske ei tohiks alahinnata eriti tasandikuala inimesed, kui nad satuvad mägedesse või lähevad sinna kindla eesmärgiga, näiteks matkama. Raske on ületada ka esmapilgul väiksena tunduvat jõge. Nõlvadel on rohkesti liikuvat murendmaterjali ja kive, mistõttu maapind võib jalge all hakata ootamatult libisema.
Liustikes lumekihi all peidavad end sageli väga sügavad praod jne. Õnnetusi saab vältida enamasti sellega, et enne mägedesse minekut hoolega uurida, millised on sealsed loodusolud. Matkajatel on ohutum liikuda selleks ettenähtud radadel ja kuulda võtta kohalike elanike soovitusi. Keerulistes tingimustes matkates on kõige õigem kasutada kogenud matkajuhi abi.
Küsimused
- Võrdle MA, UMA või mõne teise atlase üldgeograafilist kaarti rahvastiku tihedust kajastava kaardiga. Too vähemalt paar näidet tasandikest, kus elab palju inimesi ja paar näidet, kus on väga vähe elanikke.
- Too näiteid kohtadest, kus mägistel aladel elab palju inimesi.
- Analüüsi joonistel 4.6.1 ja 4.6.2 toodud näidete varal, kuidas inimtegevus võib mõjutada pinnamoodi ja mismoodi seda mõju oleks võimalik leevendada.
