Mulla­organismid

Paul ja Liisa olid aias sügistöid tegemas. Paul võttis peenralt peotäie mulda. Selles oli palja silmaga näha mitut vihmaussi ja sadajalgset, kes püüdis kiiresti põgeneda. Lisaks paistis mulla­osakeste vahelt veel ühe putuka nukk. Tegelikult aga on selles peotäies mullas lisaks nähtavatele organismidele miljoneid mikro­organisme. Neid on seal isegi rohkem kui maakeral inimesi.

  • Millised organismid elavad mullas?
  • Mille poolest on mullas elavad organismid tähtsad?

Kes elab mulla sees

Muld on elupaigaks paljudele organismidele. Neist kõige väiksemad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainu­raksed loomad, kes elavad mullavees. Nende arv ühe grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, mõnikord isegi miljarditesse. Mikro­organismide abil toimub taime- ja looma­jäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Nende tegevus on mullas kõige tähtsam. Mulla­osakeste vahel olevates õhuruumides elavad selgrootud – lestad ja putukad, kes toituvad taime­jäänustest, seene­niitidest ning bakteritest. Väga palju elab mulla­osakeste vahel väikesi putukaid – hooghännalisi. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on tagakeha all omapärane moodustis, mille abil nad edasi hüppavad.

Mullavees ja -õhus elavad bakterid, vetikad, seened, ümarussid ja ainuraksed loomad.

Vihmaussidel on mullas väga tähtis osa. Nende ja paljude teiste mullas elavate usside liikumine kobestab ja segab mulda. Nii pääsevad taimede juured, vesi ja õhk sügavamale pinnasesse ning mulla hapniku­sisaldus suureneb. See on väga tähtis ka bakterite elutegevuseks.

Vihmauss

Käike uuristavad mullas ka mitme­sugused putukad ja nende vastsed. Ringi liiguvad loom­toidulised sadajalgsed ja taim­toidu­lised tuhat­jalgsed, kuigi jalgade arv ei vasta nende nimele.

Mullaosakeste vahelistes õhuruumides elavad lestad ja putukad.

Sügisel poevad maa pindmistesse kihtidesse ja varisenud lehtede alla talvituma mitmesugused putukad ja ämblikud. Mõned putukad surevad küll sügisel, kuid nende munad, vastsed või nukud elavad ületalve. Muld on halva soojusjuhtivusega ja seal leiavad talvel ärakülmumise eest kaitset nii mullaloomad kui ka taimede juured ja maa-alused varred. Vihmaussid liiguvad talveks sügavamale mulda, mis ei külmu. Külmumata pinnasesse ronivad ka maipõrnikate ja teiste mullas elavate putukate vastsed.

Süsimust sitasitikas kaevab oma labidataoliste jalgadega kuni 30 cm sügavuse uru ja täidab selle loomasõnnikuga, mis on toiduks tema vastsetele.
Maipõrnika vastne elab mullas 3–4 aastat ja toitub taimede juurtest.
Sitasitikas

Mutt

Mullas elab ka mitmesuguseid suuremaid loomi. Hästi on kohanenud eluks mullas mutt. Käike kaevab ka vesirott ehk mügri.

Mutt
Muti silmad on väga väikesed, sest maa all pole niikuinii midagi näha.
Muti esikäpad sobivad suurepäraselt tunnelite kaevamiseks.
Muti kaevatud käigud õhustavad mulda. Tema tegevusest annavad meile teada mutimullahunnikud.

Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas.

Pean meeles

Ühes grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme.

Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke.

Vihmausside liikumine kobestab ja segab mulda.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Milliseid olendeid elab mullas?
  2. Nimeta mullas elavaid selgrootuid.
  3. Nimeta muti keha iseärasusi, mis võimaldavad tal edukalt mullas elada.

                Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

                1. Mille järgi on vihmaussid endale nime saanud?
                2. Mis juhtuks, kui kõik vihmaussid sureksid?
                3. Kuidas leiab peaaegu pime mutt mullas üles oma toidu?
                4. Milline tähtsus on muti mustal värvusel?