Paul ja Liisa olid viiendas klassis juba õppinud, et igas koosluses on tootjad, tarbijad ja lagundajad. Tootjatest ja tarbijatest oli alati pikemalt juttu. Kas mullaorganismid on siis lagundajad?
- Mida teevad lagundajad mullas?
- Milleks lagunevad surnud organismid?
Mis saab surnud organismidest mullas?
Surnud organismid ning loomade väljaheited satuvad maapinnale ja mulda. Neid hakkavad töötlema mullaorganismid. Vihmauss veab maapinnalt oma käikudesse kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi. Need on talle toiduks. Vihmausside väljaheited muudavad mulla sõmeraks. Vihmaussi poolt läbiseeditud ja käikudesse poetatud lehetükikesed on toiduks hooghännalistele. Ka hooghännalised jätavad järele leheraasukesi ja neist toituvad omakorda lestad. Vihmaussi poolt mulda toodud taimejäänuseid lagundavad ka seened ning bakterid. Nii aitab vihmauss kaasa huumuse tekkele. Heas mullas on vihmausse palju. Kui mõõdame põllul ühe ruudu, mille iga külg on 1 meeter, siis võib selle ruudu all olevas mullas elada sadu vihmausse. Nende käikude kogupikkus võib aga olla kuni üks kilomeeter.
Lisaks vihmaussile kaevab surnud organisme mulda putukas nimega raisamatja.
Kui surnud organism on mulda sattunud, alustavad tööd lagundajad. Lagundajateks on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus. Mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Mullas elavad bakterid eritavad oma kehast ka mitmesuguseid aineid, mis muudavad mullas oleva huumuse taimedele kättesaadavateks toitaineteks. Oma elutegevusega eritavad bakterid ja teised mullas elavad organismid süsihappegaasi. Mullapooride kaudu tõuseb süsihappegaas õhku ja seda kasutavad rohelised taimed uute orgaaniliste ainete valmistamiseks. Nii ongi kujunenud aineringe:
surnud organismid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim.
Bakterite ja teiste mullaorganismide eritatud süsihappegaasist jõuab osa mööda mullapoore sügavamale mulda. Seal toimub nende abil kivimite lagundamine ja vabanevad taimede eluks vajalikud ained.
Pean meeles
Mullaorganismid lagundavad surnud organismid mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks.
Vihmaussid veavad mulda taimelehti, rohukõrsi ja taimejäänuseid, mis on toiduks teistele mullaorganismidele.
Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millistest osadest koosneb aineringe?
- Kes on tootjad? Tarbijad? Lagundajad?
- Milleks lagundatakse surnud organismid?
- Kes kasutavad lagunemise tulemusena tekkinud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi?
- Maailmakuulus teadlane Charles Darwin kirjutas 1881. a vihmausside kohta järgmist: „On kaheldav, kas on olemas teisi elusolendeid, kes on maailma ajaloos nii tähtsat rolli mänginud.”
Milline tähtsus on vihmaussidel?
- Vihmaussid segavad ja kobestavad mulda.
- Vihmaussid toovad mulda taimejäänuseid.
- Vihmaussid toituvad hooghännalistest.
- Vihmaussid õhustavad mulda.
Ühe vihmaussi soolestikust käib aasta jooksul läbi umbes 25 kg kõdunenud taimeosi ja mulda. Aiamulla ühel ruutmeetril elab kuni 12 vihmaussi. Aia pindala on 600 m2. Mitu kilogrammi kõdunenud taimeosi ja mulda käib aastas läbi seal elavate vihmausside soolestiku?
- 25 + 12 + 600
- 12 · 25 + 600
- (12 + 25) · 600
- 25 · 12 · 600
- 600 : 12 · 25
- 600 : 25 · 12
Vastus: kg.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mis juhtuks, kui maakeralt kaoksid kõik lagundajad?
- Mida toodetakse vihmaussifarmides?
