Liisa ja Paul sõitsid suvel koos vanematega mööda Eestimaad ringi. Nendega koos olid tuttavad välismaalt, kes ei jõudnud Eestimaa ilu ära kiita. Eriti panid nad imeks looduse mitmekesisust. Laiad põllud vaheldusid väiksemate põllulappidega, kuusikud vaheldusid männikutega.
- Kuidas kujunevad taimekooslused?
- Kuidas sõltub taimede elu mullast?
Taimestik sõltub mullast
Eesti erinevates osades on mulla koostis erinev. See on tingitud kivimitest, mille murenemine on olnud mullatekke aluseks. Veel on tähtsad liiva ja savi vahekord mullas, mulla huumusesisaldus ja veeolud. Mullast oleneb see, milline taimestik antud piirkonnas levib. Mõnele taimeliigile piisab kasvuks vähem viljakast mullast kui teisele. Looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti. Kask ja haab ei taha kasvada liivastel aladel. Kuusikud levivad viljakatel muldadel. Männid võivad kasvada nii liivasel pinnasel kui ka rabas.
Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savikal mullal areneb üht ja liivasel pinnasel teist tüüpi kooslus. Moodustunud kooslus hakkab omakorda mulda muutma ja kasvukoha tingimusi ümber kujundama. Rabas ladestub näiteks turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid teatud taimeliigid.
Looduses liikudes võime taimede järgi otsustada, millised on antud piirkonna muldade omadused.
Mulla omadused võivad muutuda isegi ühe suure põllu piires. Teadlased võtavad mullaproove paljudest kohtadest ja nende põhjal on koostatud mullakaardid. Neid kaarte kasutades saab põllumees planeerida, mida põllule külvata.
Muld ja kultuurtaimed
Kultuurtaimed paneb inimene kasvama looduslike taimede loodud muldadele. Teades mulla koostist eri põldudel, saab põllumees planeerida, mida ühele või teisele põllule külvata ning kuidas kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi kujundada.
Taimed ja neile kasulikud mikroorganismid ei ole mulla happelisuse suhtes ükskõiksed. Nagu vihmavesi, võib ka mullavesi olla happeline. Suuri saake saadakse nõrgalt happelistelt või neutraalsetelt muldadelt. Liiga suure happelisuse vähendamiseks külvatakse põldudele lupja või põlevkivituhka. Teadlaste poolt võetud mullaproovide põhjal on koostatud kaardid ka põldude lubjavajaduse kohta.
Kevadel algab mullas pärast lume sulamist ja mulla soojenemist aktiivne elutegevus. Kõigepealt hakkavad arenema seened, ilmade soojenemisel ka bakterid ja peagi on muld külviks valmis.
Vanasti läks põllumees põllule, võttis peotäie mulda ja nuusutas seda. Vaatas mulla värvust ja pudistas mulda läbi sõrmede. Nii sai ta teada, kas muld on külvamiseks valmis. Külvamisel viiakse seemned mulda. Idanenud seemnest ilmuvad välja juured. Juurtega kinnitub taim mulda, võtab nendega mullast vett ja vees lahustunud toitaineid. Igal taimeliigil on mulla omaduste suhtes erinevad nõudmised.
Väga niisket mulda vajavad köögiviljadest kapsas, kaalikas, salat ja redis. Väiksema niiskusega mullas võivad kasvada peet, porgand, hernes ja uba. Kui muld on kuiv, saab selle niiskusesisaldust tõsta kastmise ja vihmutamisega. Tihe ja kokkusurutud muld kuivab kiiremini kui kobe muld ja taimede kasvamine pidurdub. Liigniiske muld takistab samuti taimekasvu ja taimed võivad isegi hukkuda.
Jahedasse mulda võib külvata kapsa-, punapeedi- ja porgandiseemneid. Kurgi-, kõrvitsa- ja aedoaseemne idanemiseks peab mulla temperatuur olema vähemalt 10 °C.
Pean meeles
Mullast oleneb see, milline taimestik antud piirkonnas levib.
Looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti.
Inimene kujundab kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millest on tingitud Eesti muldade erinevused?
- Kuidas mõjutab muld erinevate taimede kasvukohti?
- Mille põhjal me võime looduses liikudes otsustada mulla omaduste üle?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Tutvu Eesti mullakaardiga ja püüa hinnata oma kodukoha muldi.
- Miks ei saa juba talvel kindlaks määrata päeva, millal alustada seemnete külviga?
