Paul ja Liisa käisid koos vanematega poes toidukraami muretsemas. Nende tähelepanu köitsid mitmesugused pakenditel olevad märgid. Leiba ostes oli kilekotil pääsukese kujutisega märk „Tunnustatud Eesti Maitse”. Sellega oli kõik selge – see on maitsev. Ka märk „Eestis kasvatatud” ei tekitanud küsimusi. Ühel riiulil olid aga paberkotid, millel oli peal märk, kust paistsid välja tähed ÖKO. Teisel märgil oli kiri „Mahemärk”. Need märgid vajasid kodus uurimist.
- Millised on mahepõllunduse eesmärgid?
- Mis kasu saab inimene mahetoodetest?
Mis on mahepõllundus?
Taim on nii terve, kui terve on muld, milles ta kasvab. Iga aednik ja põllumees hoolitseb selle eest, et mullas oleks palju silmale nähtamatuid mikroorganisme ja mullaloomi. Selline elus muld võimaldab kasvatada suuri ja mürkainetest puhtaid saake.
Tervislike toiduainete tootmiseks on hakatud üha rohkem tegelema mahepõllundusega. Mahepõllunduse eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke põllusaadusi. Selleks kasutatakse mahedaid, loodusseadustest lähtuvaid, tihti ka minevikust pärinevaid võtteid.
Väetamine
Mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi ja keemiasaadusi või kasutatakse väga väikeses koguses. Taimedele vajalikud ained viiakse mulda laudasõnnikuga või kompostiga. Bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel need ained lagunevad ja tekib huumus. Kompostihunnikus hävinevad ka taimejäänuste ja sõnniku hulgas olevad umbrohuseemned ning taime haigustekitajad. Kompostis olev huumus seob oma kaaluga võrreldes mitu korda rohkem vett. Nii paraneb ka taimede varustatus veega.
Orgaanilised väetised soodustavad huumuse teket ja muudavad mulla sõmeraliseks. Nad sisaldavad kõiki taimedele vajalikke toitaineid, mille mullaorganismid muudavad taimedele kättesaadavaks. Selline muld on õhulisem, tema kobestamine on kergem ja taimed juurduvad paremini.
Mahepõllunduses pööratakse suurt tähelepanu sellele, et mullaloomastik oleks elujõuline ja arvukas. Nii tagatakse mullaviljakuse püsimine. Mõnikord loobutakse isegi põllumaa kündmisest, sest see pöörab mullaloomastiku segamini. Sel juhul viiakse seemned mulda eriliste külvikute abil.
Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse liblikõieliste taimede abiga, kelle juurtel elavad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga. Laialdaselt kasutatakse haljasväetist.
Taimede kaitsmine
Põllunduses pööratakse suurt tähelepanu sellele, et pidurdada umbrohtude, taimekahjurite ja taimehaiguste levikut. Selleks kasutatakse mitmeväljasüsteemi. Mitmeväljasüsteem tähendab, et teatud aastate järel vahetatakse ühel ja samal põllul erinevaid taimeliike. Nii saab põld puhata ja toitaineid koguda.
Mahepõllunduses ei kasutata taimekahjurite hävitamiseks keemilisi putukatõrjevahendeid, vaid teatud tugevalõhnaliste taimede leotisi, millega pritsitakse kultuurtaimi. Sobivate taimekultuuride valimisega on võimalik lahti saada ka umbrohtudest.
Põldude ümber jäetakse metsatukad, kus saaksid elada putukatest toituvad linnud. Nii luuakse kahjurite looduslikele vaenlastele soodsad elupaigad. Neis metsatukkades talvituvad ka mitmed röövtoidulised putukad, kes suvel hävitavad taimekahjureid. Taimekahjurite hävitamine lindude ja röövtoiduliste putukate abil on biotõrje.
Mahepõllundus nõuab palju tööd, kuid saak on palju tervislikum. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu.
Pean meeles
Tervislikke toiduaineid saadakse mahepõllundusest.
Mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi.
Mahepõllunduses ei kasutata keemilisi putukatõrjevahendeid.
Mahepõllunduses väetatakse ainult sõnniku või kompostiga.
Umbrohtude, taimekahjurite ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks kasutatakse mitmeväljasüsteemi.
Küsimusi ja ülesandeid
- Miks hävitatakse umbrohtusid ja taimekahjureid?
- Mis on mahepõllundus?
- Miks peab väetiste kasutamisel olema ettevaatlik?
- Kuidas takistab põllul viljade vaheldumine kahjurite levikut?
- Mismoodi aitavad kevadel lindudele ülespandud pesakastid saaki suurendada?
Lepatriinud söövad lehetäisid.
- Keemiline tõrje
- Bioloogiline tõrje
Lehetäisid hävitatakse mürgiga.
- Keemiline tõrje
- Bioloogiline tõrje
Lehetäisid hävitatakse tubakaleotisega.
- Keemiline tõrje
- Bioloogiline tõrje
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Milliseid organisme kasutab inimene võitluses kahjurputukatega?
- Kas väetamisel kehtib põhimõte: mida rohkem, seda parem?
- Kuidas on sinuga lood, kas eelistad mahepõllumajanduse tooteid ja oled nõus maksma selle eest pisut enam?
