Õhu koostis

Liisa oli saanud kingiks paki õhupalle. Ta puhus kiiresti ühe palli õhku täis ja sidus selle suudme pika niidiga hoolega kinni. Vahepeal oli ka Paul ühe palli täis jõudnud puhuda. Laste üllatus oli suur, sest pallid ei tõusnudki õhku nagu need pallid, mida nad poes müügileti küljes olid näinud. Isa selgitas, et nendes pallides on hoopis üks teine gaas, mis on õhust kergem.

  • Millistest gaasidest õhk koosneb?

Katse küünlaga

Õhu koostise uurimiseks teeme katse.

a – Küünal põleb klaaskausis, mille põhjas on vesi. b ja c – Katame põleva küünla klaaspurgiga: küünal põleb, kuid kustub varsti. Kuidas muutub veetase purgi all? Miks?

Küünla põlemiseks kulub hapnikku. Küünal põleb senikaua, kuni purgis leidub veel hapnikku. Veetase purgi all tõuseb nii palju, kui oli õhus hapnikku, mis kulus põlemiseks (c). Kui võrrelda veetaset enne katse algust ja pärast katset, siis näeme, et õhu ruumala vähenes umbes 1/5 võrra. Sellest katsest järeldame, et õhus on mahu järgi 1/5 osa hapnikku.

Mida sisaldab õhk?

Hapnik on vajalik enamiku organismide elutegevuseks. Organismid hingavad õhus sisalduvat hapnikku. Õhus sisalduvat hapnikku on vaja ka põlemiseks, hingamiseks ja kõdunemiseks.

Sellest gaasist, mis pärast küünla kustumist purki jäi, moodustab enamiku lämmastik. Lämmastik ei põle ega võimalda teiste ainete põlemist. Sellest on ka tema eestikeelne nimi. Lämmastikku on õhus mahu järgi umbes 4/5.

Lämmastikku kasutatakse mitmete toiduainete säilitamisel kilepakendites.
Lämmastikku kasutatakse mitmete toiduainete säilitamisel kilepakendites.

Õhus on väikeses koguses ka süsihappegaasi.

Süsihappegaasi eraldub õhku hingamisel, puude, kivisöe jt ainete põlemisel, samuti kõdunemisel.
Õhu koostist võime väljendada tulpdiagrammina, kus koostisosa kõrgus näitab aine sisaldust õhus. Õhk sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku ja 4/5 osa lämmastikku. See tähendab, et kui hapniku osa õhus on väljendatud ühe ristkülikuga (lühema külje pikkus 1 cm), siis lämmastiku osa vastab neljale ristkülikule. Veeauru ja süsihappegaasi sisaldus on õhus nii väike, et seda joonisel väljendada ei saa. Seepärast on märgitud joone juurde vaid nende ainete nimetused.

Suur süsihappegaasi sisaldus ruumis põhjustab unisust ja tähelepanu langust. Veelgi suurema süsihappe­gaasi sisalduse puhul võib tekkida lämbumine. Seetõttu tuleb elu- ja klassiruume õhustada. Süsihappe­gaas on hapnikust ja lämmastikust raskem gaas. Süsihappe­gaas lämmatab leegid ja seda kasutatakse vedeldatult tule­kustutites.

Õhus on väga sageli ka kahjulikke lisaaineid. Kütuste põletamisel eraldub tuhaosakesi. Linnas sisaldab õhk tootmis­ettevõtete ja mootor­sõidukite poolt õhku paisatud saaste­aineid. Sageli keerutab tuul teedelt ja tänavatelt üles tolmu. Kevadel hõljub õhus ka allergiat põhjustavat õietolmu.

Lisaks gaasidele on õhus ka veeauru.

Pean meeles

Õhu koostisse kuuluvad lämmastik (ligi 4/5), hapnik (1/5) ning vähemal määral süsihapegaasi ja veeauru.

Õhus sisalduvat hapnikku on vaja hingamiseks ja põlemiseks.

Põlemisel, organismide hingamisel ja ainete kõdunemisel eraldub õhku süsihappegaasi.

Õhk võib sisaldada ka kahjulikke lisaaineid.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Kuidas saab kindlaks teha, et õhus on hapnikku?
  2. Milline õhu koostisosa on inimese elutegevuse seisukohalt kõige tähtsam? Miks?
  3. Kuidas satub hapnik inimese organismi?
  4. Miks tuleb vahetunni ajal klassiruumi õhustada?
  5. Nimeta õhu tähtsamad koostisosad ja nende vahekord õhus.

          Toa mõõtmed on: pikkus 4 m, laius 5 m ja kõrgus 3 m.

          Toa ruumala on  m3.

          Selles toas on õhku  m3, millest

          • hapnikku on  m3;
          • lämmastikku on  m3.

          Kontrolli, kas hapniku ja lämmastiku ruumala kokku võrdub toas oleva õhu ruumalaga. 

          Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

          1. Mis gaas on karastusjookide pudelites?
          2. Kas õhus on rohkem veeauru mere kohal või sisemaal? Miks?
          3. Milline õhust kergem gaas viib õhupallid õhku?