Hapniku tähtsus: hingamine, põlemine ja kõdunemine

Paul ja Liisa said kumbki paberilehe ristsõna­mõistatusega. Otsustati võistelda, kumb enne valmis saab. Paul jõudis ruutude juurde, kuhu oli vaja kirjutada üks hingamisega seotud gaas. See sõna oli kolmteist tähte pikk. Meelde tuli kohe hapnik, aga selles sõnas on tähti ju vähem. Liisa vaatas seda kavala näoga. Tema vist teadis.

  • Millised gaasid on seotud hingamisega?
  • Kuidas toimub põlemine ja kõdunemine?
Seotud sisu
Muud tegevused

Hingamine

Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sisse­hingatud ja välja­hingatud õhu koostist, siis selgub, et sisse­hingatavas õhus on rohkem hapnikku kui välja­hingatavas õhus. Välja­hingatavas õhus on rohkem süsihappe­gaasi.

Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, mis omakorda kulub liikumiseks, ja rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappe­gaas eraldub välja­hingatava õhuga.

Organismi elutegevuseks on vajalik hapnik. Hapnikku võetakse sissehingatavast õhust kopsudega. Veri kannab hapniku organismis laiali. Organismis tekkinud süsihappegaasi kannab veri kopsudesse, kust see eraldub väljahingatava õhu koostises.

Väljahingatavat süsihappegaasi kasutavad rohelised taimed fotosünteesiks. Tuleta meelde, mida õppisid fotosünteesi kohta.

Seotud sisu
Muud tegevused

Põlemine ja kõdunemine

Põlemine toimub hapniku osavõtul. Põlemise käigus vabaneb soojust, valgust ja süsihappe­gaasi. Süsihappe­gaas ei põle ega võimalda põlemist.

Leegi kustutamiseks tuleb takistada hapniku juurdepääs põlevale materjalile.
Põlemine lakkab, kui lisame purki süsihappegaasi.
Põlengut kustutatakse veega, mis juhitakse tulekoldesse. Veest kergemaid põlevaid vedelikke (õli, bensiin) ei saa veega kustutada, sest need jäävad veepinnale püsima ja põlevad seal edasi. Sellisel juhul kustutatakse põlengut spetsiaalse kustuti, liiva või märja riidega. Elektrijuhtmeid kustutatakse süsihappegaasi sisaldavate kustutitega.

Kõdunemise protsessis lagundavad surnud organisme mitme­sugused mikro­organismid, kes kasutavad oma elu­tegevuseks hapnikku. Õhku eraldub süsihappegaas.

Seotud sisu
Muud tegevused

Pean meeles

Hingamisel kasutavad organismid hapnikku.

Väljahingatava õhuga eraldub organismist süsihappegaasi.

Põlemiseks on vajalik hapniku olemasolu.

Põlemisel reageerivad ained ja materjalid hapnikuga, seejuures vabaneb valgust ja soojust ning tekib süsihappegaas.

Kõdunemine on surnud organismide lagundamine mikroorganismide poolt.

Kõdunemiseks on vaja hapnikku ja eraldub süsihappegaas.

Leegi kustutamiseks tuleb takistada hapniku juurdepääs põlevale materjalile.

Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Põlemisel ja hingamisel kulub hapnikku. Miks hapnik õhust otsa ei saa?
  2. Mida on vaja fotosünteesiks? Millised ained tekivad fotosünteesi käigus?
  3. Mida on vaja põlemiseks?
  4. Mis takistab põlemist? Kuidas põlengut kustutada?

Hingamise, põlemise ja kõdunemise tagajärjel suureneb õhus  sisaldus ja väheneb  sisaldus. Fotosünteesi tagajärjel suureneb õhus  sisaldus ja väheneb  sisaldus.

Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

  1. Kuidas toimida, kui on vaja kiiresti kustutada näiteks lõket?
  2. Kui kaua võtab aega kilekottide kõdunemine?
Seotud sisu
Muud tegevused