Ühel õhtul hakkasid isa ja ema arutama, kus võiks veeta järgmise suvepuhkuse. Liisa läks elevile ja pani ette sõita puhkama kuhugi soojale maale mereranda. Paul otsis selle jutu peale aga riiulilt välja mitu Vahemere äärsete riikide reisijuhti ja arvas, et kõigepealt tasuks järele uurida, millised on neis paigus ilmad. Äkki on seal nende puhkusenädalate ajal paduvihmad või hoopis lõõmav päike ja kuumakraadid? Nüüd oli lastel terve õhtu tegemist parima ilmaga puhkusemaade väljaselgitamisega.
- Kuidas iseloomustatakse ilma?
- Miks on vaja ilmastiku kohta andmeid koguda?
Ilm
Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet.
Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Kui Lääne-Eestis näiteks sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja Põhja-Eestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud.
Ilma iseloomustatakse ilmaelementide abil. Need on peamiselt pilvisus, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, tuul, pilvisus, sademed. Ilma kirjelduses antakse ilmaelementide kõige iseloomulikumad jooned päeva ja öö kohta.
Ilma ennustamiseks on ammusest ajast kasutatud mitmesuguseid tähelepanekuid loodusnähtuste kohta. Näiteks on teada, et kui päike loojub selges, pilvedeta taevas, on oodata ilusat ilma (selget, kuiva, talvel külma). Tulipunane loojuv päike ennustab tuulist, kuid kuiva ilma. Kui tähed talvel eredalt säravad ja kiirgavad, tuleb selge, kuiv ja külm ilm.
Pikema ajavahemiku, näiteks nädala, kuu või aastaaja ilmu kutsutakse teaduskeeles ilmastikuks. Nii nagu ilm, muutub ka ilmastik pidevalt. Kui meenutad eelmise nädala, kuu või kevade ilmastikku, leiad neis kindlasti nii erinevusi kui ka sarnasusi.
Proovi järele
Lõika ajalehest välja ilmateade. Millistest ilmaelementidest on seal juttu? Märgi ilmateate tekstist välja need sõnad, mille tähendust sa ei tea. Arutage koos klassikaaslastega, milline koht ilmateates jäi arusaamatuks. Milliseid andmeid saab veel ajalehe ilmateatest välja lugeda?
Meteoroloogid
Inimesed, kes on elukutselt meteoroloogid, uurivad ilmastikku ja püüavad teada saada, missugune on lähipäevade ilm. Meteoroloogid töötavad ilmajaamades.
Oma töös vajavad nad ilmaelementide mõõtmiseks mõõteriistu. Nad koguvad andmeid ilma kohta ehk nagu tavaliselt öeldakse – teevad ilmavaatlusi ja ennustavad ilma. Mõõtmisi ilma kohta tehakse kindlate reeglite järgi ja alati samadel kellaaegadel. See võimaldab ilmavaatluste andmeid omavahel võrrelda.
Tänapäeval kasutavad meteoroloogid ilma ennustamiseks lisaks maapealsetele vaatlustele ka ümber maakera tiirlevatelt satelliitidelt pildistatud fotosid. Meteosatelliite on kahte tüüpi. Ühed satelliidid seisavad kõrgel Maa ekvaatori kohal paigal. Teised satelliidid tiirlevad ümber maakera mööda sellist liikumisteed, mis igal tiirul ületab põhja- ja lõunapooluse. Niimoodi saab järk-järgult pildistada tervet maakera pinda, sest Maa pöörleb tiirlevate satelliitide all ümber oma telje.
Burromeeter
Burromeeter on teiba otsa kinnitatud traadist eesel, mille sabaks on nöör või peenike köiejupp. Eesli saba on andur: kui saba liigub, on tuul; kui saba ei liigu, tuult pole; kui saba on maapinnaga horisontaalne, siis on torm, kui on vertikaalne, siis tornaado ehk tromb; kui saba tilgub, on vihmane ilm; kui härmas, on väga külm; kui saba heidab varju, on päikeseline; kui saba pole näha, on ohtlikult tihe udu või tuisk.
Pean meeles
Ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund.
Ilma iseloomustatakse ilmaelementide abil.
Ilmastik on pikema ajavahemiku, näiteks nädala, kuu või aastaaja ilmad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millistest allikatest saad tavaliselt teateid järgmise päeva ilma kohta?
- Kirjelda lühidalt tänast ilma. Proovi seda teha nii, nagu edastatakse ilmateadet ajalehes, raadios, televisioonis. Kirjuta oma ilmateade vihikusse.
Lääne-Eesti | Ida-Eesti | |
Veebruarikuu temperatuurid | ||
Juulikuu temperatuurid | ||
Talved | ||
Suved | ||
Sademeid | ||
Lumikatte paksus | ||
Lumikatte kestus |
Mis võib olla erinevuste põhjus? Mida saad võrdlusest järeldada?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mida tähendab vanasõna: „Ei tali jää taevasse ega suvi soosse”?
- Milliseid vanasõnu ja mõistatusi tead sina ilma kohta? Otsi neid lisaks ka teatmeraamatutest ja esita klassikaaslastele.
Internetist leiad ilma kohta andmeid aadressidel www.ilm.ee ja www.ilmateenistus.ee.
