Isa istus elutoas diivanil, käes ajakiri National Geographic. „Küll olid selle aasta vihmaperioodil Kagu-Aasias ikka rängad üleujutused!” imestas ta. Paul ja Liisa kikitasid selle peale kõrvu ja läksid samuti ajakirja pilte uurima. Isa seletas, et maakera osades piirkondades on mitmeid kuid kestvad pidevad vihmasajud, ja siis tekibki sageli suuri üleujutusi ja veekatastroofe. „Ega meil ometi nii suuri sadusid ette tule?” uudishimutses Liisa. „Ei, selliseid paduvihmasid meil ei ole, aga „lumeuputusi” võib talvel ette tulla küll,” rahustas teda isa.
- Kuidas mõõdetakse sademeid?
- Mis kasu on sademete hulga teadmisest?
Kuidas mõõdetakse sademeid?
Sademete hulka mõõdetakse sademetemõõtjaga. Selle vahendi peamine osa on silindrikujuline sademeanum. Anuma sees on põhjast paarikümne sentimeetri kõrgusel koonusekujuline kaitse, mis ei lase anumasse kogunenud veel ära aurata. Anum paigutatakse maapinnast 2 m kõrgusele posti otsa ja ümbritsetakse plekist tuulekaitsega.
Sademete hulka mõõdetakse mõõteklaasiga millimeetrites. Mõõteklaasil on 100 jaotust. Igale jaotusele vastab 0,1 mm sademeid. Anumast valatakse vesi mõõteklaasi. Nii saadakse teada, kui palju sademeid langes kahe mõõtmise vaheajal. Tahkete sademete (lumi, rahe) hulka mõõdetakse siis, kui need on sulanud veeks. Selleks viiakse sademeanum sooja ruumi.
Ilmajaamas mõõdetakse sademete hulka kaks korda ööpäevas. Ööpäevane sademete hulk saadakse mõõtmistulemuste liitmisel. Nädala või kuu sademete hulk leitakse nädala või kuu kõikide päevade sademete hulkade liitmisel. Nädala või kuu keskmine sademete hulk arvutatakse nii, et kõikide päevade sademete hulgad liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse vastavalt nädala või kuu päevade arvuga. Kõikide kuude sademete hulk kokku on aasta sademete hulk. Aasta keskmine sademete hulk arvutatakse paljuaastaste vaatlusandmete järgi.
Sarnaselt õhutemperatuuri ja õhurõhuga saab kujutada diagrammil ka sademete hulka.
Kaardil kujutatakse sademete hulka samasajujoonte ja värvide abil. Samasajujooned ühendavad kaardil kõiki ühesuguse sademete hulgaga kohti.
Töö kaardiga
Vaata Eesti atlasest sademete kaarti ja selle legendi. Milliseid andmeid saad kaardi legendist välja lugeda? Iseloomusta sademete hulki oma kodukohas (kolm näitajat).
Sademed Eestis
Eesti asub sademeterikkal alal, kuid aasta jooksul langevad sademed ebaühtlaselt. Paljuaastaste ilmavaatluste põhjal on kindlaks tehtud, et aastas on keskmiselt 500–700 mm sademeid. Umbes 2/3 sademete aastasest kogusest langeb aprillist oktoobrini ja ainult 1/3 novembrist märtsini. Kõige sademeterikkam kuu on august, kõige sademetevaesem aeg on veebruar–märts. Lumikate püsib Eestis 90–115 päeva. Sagedaste sulailmade tõttu ei ole lume paksus eriti suur, veebruari lõpus või märtsi alguses umbes 30–40 cm. Lund on rohkem kõrgustikel.
Inimene ei suuda sademete hulka mõjutada, kuid oma tegevuses saab ta seda arvestada. Näiteks kevadel on vaja külvata kohe, kui muld selleks vähegi sobib. Suve teisel poolel peab aga kasutama iga kuiva ilma heina tegemiseks ja vilja koristamiseks.
Pean meeles
Sademete hulka mõõdetakse sademetemõõtjaga.
Eestis on keskmiselt 600–700 mm sademeid aastas.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis juhtuks, kui kõik sademed langeksid korraga ühe kuu jooksul?
- Kui suur on Eestis keskmine sademete hulk? Millised oleksid tagajärjed, kui sademed jaotuksid aasta jooksul ühtlaselt?
- Mis juhtuks, kui lund ja vihma sajaks Eestis kaks korda rohkem?
- Miks on sademete hulga mõõtmine inimeste igapäevase elu seisukohalt tähtis?
Kui palju langes ööpäeva jooksul sademeid?
Vastus: mm.
Jaan | Veebr | Märts | Aprill | Mai | Juuni |
40 | 30 | 20 | 30 | 40 | 50 |
Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets |
70 | 80 | 70 | 60 | 50 | 40 |
Joonista nende andmete põhjal (töö)vihikusse või eraldi lehele sademete hulga diagramm.
Vertikaalteljele kanna sademete hulgad millimeetrites ja horisontaalteljele kuud. Värvi iga tulp antud kuul sadanud sademete hulga kõrguseni. Kanna diagrammile punase joonega vaatlusperioodi keskmine sademete hulk.
Järeldused:
- kõige rohkem sadas– mm;
- kõige vähem sadas– mm;
- aasta sademete hulk oli mm;
- keskmine sademete hulk kuus oli mm (ümarda ühelisteni).
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Jälgi kahe nädala jooksul iga päev sademeid ja kanna nende esinemine või mitteesinemine vaatlustabelisse. Valmista endale võimaluse korral vahend lume paksuse mõõtmiseks. Selleks võib olla lame alus, kuhu sajab lumi. Mõõda sadanud lume paksus joonlauaga ja kanna andmed tabelisse. Pärast seda tühjenda alus uut sadu ootama.
Ilmanähtuste kohta leiad huvitavat internetiaadressil: www.ilmateenistus.ee.
