Uut õpikut sirvides ja sealt lugedes, et järgmisena hakatakse käsitlema Läänemere teemasid, tuli Liisale meelde, kuidas nad ühel kenal suvepäeval koos vanematega liivasel mererannal käisid. Seal oli vahva supelda, polnud ei kive ega taimi, mis ujumist segaksid. Vesi oli nii selge, et põhi paistis hästi kätte isegi meetri sügavuselt. See oli täiesti teistmoodi kui Liisa ja Pauli kodujärves, kus veetaimi rohkesti ja vesi hägusevõitu. Supeldes sattus Liisale suhu merevett. „Oh, milline soolamaitse!” hädaldas ta läkastades. „No pole ta nii soolane midagi,” teadis isa. „Kui me emaga Tenerifel olime ja ookeanis ujusime, siis seal oli vesi mitu korda soolasem.”
- Miks on Läänemeri ookeaniveest magedam?
- Mille poolest on elutingimused Läänemeres teistsugused kui järves?
Vee soolsus
Läänemerd loetakse riimveeliseks veekoguks. Riimveeline on selline veekogu, kus jõevesi ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanides. Magedat vett kannavad Läänemerre jõed. Soolane vesi voolab sisse Atlandi ookeanist. Sealt liigub ka Läänemere vett Atlandi ookeani. Läänemere vee keskmine soolsus on Atlandi ookeaniga võrreldes üle kolme korra väiksem. Läänemere osade vee soolsus on väga erinev. Ida pool, kus merre voolab palju jõgesid, on vesi suhteliselt mage. Lääne osas tulvab kogu aeg juurde ookeanivett ja merevesi on tunduvalt soolasem. Näiteks on erinevus Soome lahe ja Taani väinade soolsuse vahel viiekordne. Läänemere soolsus muutub ka koos sügavusega. Et soolane vesi on raskem, kihistub see allapoole. Läänemere sügavamates osades on vee soolsus mitu korda suurem kui pinnakihis. Soolane vesi püsib nendes kohtades pikka aega paigal ning on seetõttu hapnikuvaene ja külm.
Vee soolsusel on Läänemere elustiku jaoks määrav tähtsus. Mere magedamas osas suudavad elada isegi mõned järvedest ja jõgedest pärit liigid, soolasemas osas ookeanist pärit liigid. Näiteks elavad meie rannavetes sellised mageveekogudest pärit kalaliigid nagu haug ja ahven. Aga Läänemere lääneosas on tavalised loomad meritäht ja krabid, keda Läänemere meiepoolses osas peaaegu ei kohta.
Proovi järele
Võta kaks üheliitrist anumat. Lahusta ühte neist 10 grammi soola ja teise 35 grammi soola. Maitse kõigepealt ettevaatlikult väike sõõm magedat kraanivett, siis vett esimesest anumast ja seejärel teisest. Esimese anuma vee soolsus on ligikaudu samasugune kui keskmine Läänemere soolsus, teise anuma vesi nagu keskmine maailmamere soolsus. Kui selgelt eristad maitstes nende erinevust?
Läänemere elustik
Läänemere sügavamad osad on valgusepuuduse, madala temperatuuri ja suure soolsuse tõttu väga eluvaesed. Võrreldes ookeanide ja magevete elustiku liigirohkusega, on meie rannikumere elustik märksa liigivaesem, sest magevee liikidele on see liiga soolane ja soolase vee liikidele liiga mage. Näiteks on kümnetest Eesti järvekaladest Läänemeres laiemalt levinud vaid kaks liiki. Ligi 120-st Atlandi ookeani põhjaosa kalaliigist elab Läänemeres kokku vaid veidi rohkem kui 50 liiki.
Üheks Läänemere elustiku omapäraks on see, et mitmed siinsed taime- ja loomaliigid on riimvee tingimustes kääbustunud kasvuga. Näiteks on mõned siinsed kalaliigid ja karbid palju pisemad kui nende liigikaaslased Atlandi ookeanis. Omapärase Läänemere elustikurühma moodustavad jääaja järgsed jäänukliigid, kes asuvad praegu lahus oma kaugel Põhja-Jäämeres elavatest liigikaaslastest. Üks selline on merikilk.
Merikilgil on lüliline ligi 5 cm pikkune keha. Ta elab peamiselt Läänemere sügavamates, jahedamates osades ja satub vahel räimepüüdjate võrkudesse. Merikilgi põhiliseks toiduks on merepõhjas elavad loomakesed. Ta ise langeb sageli kalade saagiks. See loomake on Läänemeres jäänukliik. See tähendab, et ta on jäänud siia nendest kaugetest aegadest pärast jääaega, kui nüüdse Läänemere kohal laiuv meri oli otseühenduses arktiliste meredega. Hiljem ühendus katkes ja Läänemere merikilk lahutati põhjapoolsetest suguvendadest.
Missugused on mere valgustingimused ja toitaineterohkus võrreldes järvega? Valgus ulatub meres sügavamale kui järves. Vee läbipaistvus meres on keskmiselt 10–20 m, merelahtedes alla 10 m. Seepärast saavad taimed merepõhjas kasvada palju sügavamal kui järves. Taimi leidub kuni 25 m sügavuses. Toitaineid kandub merre nii jõgedest kui ka ookeanist. Suur osa toitaineid koguneb mere põhjakihtidesse. Suuremas osas Läänemerest toimub samasugune korrapärane veekihtide segunemine nagu järves. Segunemisel satuvad põhja pool asuvad toitained pindmistesse veekihtidesse ja planktonile kättesaadavaks. Seetõttu toimub aasta jooksul enam-vähem samasugune taim- ja loomhõljumi rohkuse vaheldumine nagu järves.
Mere elukooslust mõjutab kohati oluliselt ka lainetus. Näiteks paneb pidev lainetus merele avatud madalas vees kalda lähedal liikuma liiva, savi või kivikesed. Seepärast ei saa taimed põhja kinnituda ja taimi seal polegi. Teistsugune on olukord nendes kaldalähedastes paikades, kus suured lained puuduvad, näiteks kitsastes lahtedes. Seal on taimedele piisavalt nii valgust kui ka toitaineid ja taimestik on lopsakas.
Pean meeles
Riimveeline on selline veekogu, kus jõe- ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanides.
Läänemere soolsus suureneb ida poolt lääne poole ja on vee sügavamates kihtides suurem kui pindmistes.
Erineva soolsuse tõttu on Läänemere eri osades erinev elustik.
Valgus ulatub Läänemeres keskmiselt sügavamale kui järvedes ja vesi on läbipaistvam.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas mõjutab Läänemere erinevate osade soolsus elustikku?
- Kust tuleb Läänemerre juurde magedat ja kust soolasemat vett?
- Too näiteid elustiku erinevustest Läänemere ida- ja lääneosas.
- Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere elustikku?
- Mis on oluliseks põhjuseks hõljumi rohkuse aastaringsele vaheldumisele Läänemeres?
- Kuidas mõjub lainetus merepõhja taimestikule?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Näita kaardil, millised Läänemere osad on soolasemad ja millised magedamad. Millises Läänemere osas võib leida haugi ja ahvenat, millises on tavalisemad meritäht ja krabi?
- Otsi internetist näiteid kalaliikidest, kes a) elavad magevees, kuid ei ela Läänemeres; b) elavad Atlandi ookeanis, aga ei ela Läänemeres.
