Järgmisel õhtul tuli Liisale uuesti meelde jutt ookeanist. Ta uuris emalt, mis ookeanis nad siis suvel isaga ujunud olid. Ema jutustaski lastele veidi suurest Atlandi ookeanist. „Aga mis meri siis see meie meri on, kas samuti ookean?” uudishimutses Paul seepeale. „Ei, ookean see küll pole,” vastas ema. „Meie randu uhtuvat merd nimetatakse sisemereks ja ookeaniga ühendavad seda kitsad väinad.” Nüüd võeti üheskoos välja atlas ja uuriti sealt nii ookeani, väinu kui ka Eesti randu uhtuva Läänemere sopilist rannajoont.
- Mis iseloomustab Läänemerd, selle rannikut ja rannajoont?
- Millised riigid asuvad Läänemere ääres?
- Millised on Eesti suuremad saared, poolsaared ja lahed?
Eesti on mereäärne maa. Läänemeri piirab Eestit läänest ja põhjast, seetõttu võime oma kodumaad õigusega kutsuda mereriigiks. Läänemeri on meie looduse ja rahva jaoks olnud läbi aegade äärmiselt oluline. Meri on olnud sajandeid tähtsaim ühendustee teiste maade ja rahvastega. Merest on ikka saadud tähtsat toidulisa – kala. Teisalt teame, et soodsa mereäärse asendi tõttu on erinevad võõrrahvad sajandite jooksul Eestit ikka ja jälle vallutada püüdnud.
Sisemeri
Läänemeri on sisemeri. Sisemeri on mandrisse tungiv meri, mis on maailmamerega ühendatud väinade kaudu. Läänemerd ühendavad Atlandi ookeaniga kitsad ja madalad Taani väinad.
Läänemeri on väga madal meri. Tema keskmine sügavus on umbes 55 m. Võrdluseks: Atlandi ookeani keskmine sügavus on umbes 3600 m.
Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks: põhjas on Põhjalaht ehk Botnia laht, idas Soome laht ning lõunas Liivi laht.
Läänemerd ümbritsevad riigid on Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Neid üheksat riiki nimetatakse Läänemere maadeks.
Töö kaardiga
Leia kaardilt Läänemere riigid ja nende pealinnad. Millised pealinnad asuvad Läänemere ääres? Mida selline asend võimaldab ja millist kasu võib neil linnadel olla sellisest paiknemisest? Too näiteid Tallinna kohta.
Rannajoon
Läänemere maadest on kõige pikem rannajoon Rootsil, kõige lühem aga Leedul. Läänest piirab Läänemerd ja Põhjalahte Skandinaavia poolsaar.
Eesti, aga ka mitmete teiste riikide, eriti aga Rootsi ja Soome rannajoon – mere ja maa piir – on hästi liigestunud ehk kääruline. Rannajoone muudavad kääruliseks arvukad poolsaared ja lahed.
Poolsaar on kitsas maismaaosa, mis ulatub kaugele merre. Väikseim moodustis rannajoonel on, sageli poolsaare tipust merre ulatuv neem ehk maanina. Laht on mere osa, mis tungib sügavale maismaasse.
Töö kaardiga
Iseloomusta kaardi abil Läänemere riikide rannajoont.
Proovi järele
Mõõda Eesti atlase füüsilisel kaardil Eesti mandriosa rannajoone pikkus. Selleks on vaja niiti. Aseta niidi üks ots Narva lahes rannajoone ja Eesti piiri lõikumispunkti. Seejärel hakka niiti sõrmede abil rannajoone peale panema. Varu kannatlikkust. Mida täpsemalt niidi ümber poolsaarte paned, seda õigem on tulemus. Niidi teine ots lõika lahti Läti piiri ääres. Nüüd mõõda joonlauaga niidi pikkus. Arvuta rannajoone pikkus vastavalt kaardi mõõtkavale.
Läänemere saared
Mõõdetud rannajoone pikkus moodustab ainult 1/3 kogu Eesti rannajoone pikkusest, sest rannajoone hulka loetakse ka Eesti rohkem kui pooleteist tuhande saare rannajoon.
Saar on väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb vesi. Läänemere suuremad saared on Gotland (Ojamaa) ja Öland, mis jäävad Rootsi ranniku lähedale. Eesti rannikumere suuremad saared on Saaremaa ja Hiiumaa. Lisaks neile on Eesti rannavetes aga ka paljud väiksemaid saari: Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Suur-Pakri ja Väike-Pakri, Osmussaar, Aegna ja Prangli.
Töö kaardiga
Leia kaardilt kõik nimetatud saared.
Poolsaared ja lahed
Eesti põhjaranniku suuremad poolsaared on Pärispea, Juminda, Viimsi ja Pakri, läänerannikul Noarootsi. Saartel ulatuvad kaugele merre Sõrve ja Tagamõisa poolsaar Saaremaal, Tahkuna ja Kõpu poolsaar Hiiumaal.
Põhjarannikul on suuremad lahed Narva, Kolga, Tallinna laht, läänerannikul Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht. Lahtede ja poolsaarte rohkuse järgi on oma nime saanud Põhja-Eesti ranniku keskosa, mida kutsutakse Lahemaaks. Põhjaranniku idaosa Aserist Narva jõeni on võrdlemisi sirge rannajoonega.
Soome lahe ja Liivi lahe vahelist mereosa kutsutakse Väinamereks, kuna selles on palju saari ning väinu. Väin on kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaaosi.
Töö kaardiga
Laev sõidab Pärnust Narva-Jõesuuni. Millistest lahtedest ta läbi sõidab või möödub?
Pean meeles
Rannajoon on mere ja maa piir.
Laht on mere osa, mis tungib sügavale maismaasse.
Väin on kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaaosi.
Saar on väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb vesi.
Poolsaar on kitsas maismaaosa, mis ulatub kaugele merre.
Küsimusi ja ülesandeid
- Iseloomusta Läänemere asendit.
- Millised riigid asuvad Läänemere ääres? Milliste riikide pealinnad asuvad Läänemere ääres? Miks?
- Millised linnad asuvad Eestis mere ääres?
- Joonista mälu järgi Läänemere kaart (kujutluskaart).
- Kanna kontuurkaardile Läänemere suuremad lahed, väinad, saared ja poolsaared.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Mõõda Eesti rannajoone pikkus nii, et ei arvesta ühtegi lahte ja poolsaart. Kui pikk tuleb nüüd rannajoon? Mitu kilomeetrit kaotaks Eesti oma rannajoone pikkusest, kui puuduksid kõik poolsaared ja lahed? Miks on kääruline rannajoon kasulik?
