Liisa ja Pauli vanaema rääkis, et tema lapsepõlves oli ta kodu lähedal soos olnud palju jõhvikaid ja rabamurakaid. Kord oli ta jõhvikal käies näinud kurepoega. Linnuke oskas küll kõndida, aga mitte lennata. „Ma pole elu sees kurepoega nii lähedalt näinud. Eks seal kusagil lähedal pidi olema kurepesa,” meenutas vanaema. Soo kuivendati mitukümmend aastat tagasi, et hakata seal metsa kasvatama. Endine sooelustik kadus, aga korralikku metsa asemele ei tulnud. Ainult madalakasvulised ja kõverad männid. Mõned aastad tagasi hakkasid vanade kuivenduskraavide kallal jälle askeldama töömehed. Need olid looduskaitsetöötajad, kes kraave kinni ajasid. Siia oli nüüd kavandatud soo taastamine. Vanaemal külas käies läksid Liisa ja Paul tihti ka sood uudistama. Nad lootsid väga, et kord saab sinna jälle soomarju korjama minna ja ehk kurepoegagi kohata.
- Kuidas elusolendid ökosüsteemis üksteisest sõltuvad?
- Mida tähendab looduslik tasakaal?
- Kuidas on inimene Eesti loodust muutnud?
Looduslik tasakaal
Ökosüsteemis, kus elusolendid on seotud toiduahelate kaudu toiduvõrguks, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus mitmetest teistest olenditest. Nende seoste kaudu püsib ökosüsteemis looduslik tasakaal ehk teisiti öeldes: ökosüsteem püsib enam-vähem muutumatuna. Taimede kui tootjate koosseisust ja arvukusest sõltub, kui palju ja milliseid taimtoidulisi loomi saab ökosüsteemis elada ja taimtoidulistest loomadest omakorda, milline on loomtoiduliste loomade koosseis ja arvukus. Selline omavaheline tasakaal liikide vahel kujuneb ökosüsteemis välja pikkamisi.
Väikesi kõikumisi toimub liikide arvukuses muidugi pidevalt. Kui on palju taimtoidulisi loomi, näiteks metskitsi, jätkub loomtoidulistele loomadele, näiteks ilvestele, rohkem toitu. Nad jaksavad kõik oma järglased ära toita ning ilveste arvukus aastate jooksul kasvab. Kui aga metskitsedele tuleb raske talv ja paljud neist surevad nälga, sest ei jaksa sügavas lumes piisavalt ringi liikuda, et toitu leida, jäävad nälga ka ilvesed. Siis ei suurene enam ka ilveste hulk. See võib väheneda. Kui aga metskitsede arvukus jälle kasvama hakkab, võib kasvama hakata ka ilveste arvukus.
Ökosüsteemis võib esineda ka organismide omavaheline negatiivne mõju, kui eri organismidel on samad toidu- või elupaigad. Seda nimetatakse konkurentsiks. Konkurents võib olla ühe liigi piirides või eri liikide vaheline.
Kui ökosüsteemis toimuvad suured muutused, võib ökosüsteemi looduslik tasakaal kaduda. Selliste ökosüsteemi järskude muutuste põhjused võivad olla looduslikud. Kui näiteks torm metsas palju puid murrab, muutub seal ka elustik. Aga suuri muutusi põhjustab ökosüsteemis tihti ka inimene. Kui metsas tehakse lageraiet või soo kuivendatakse, muutub sealne elukooslus täiesti teistsuguseks.
Inimmõju
Inimene on Eesti loodust mõjutanud tuhandeid aastaid. Varasematel aastatuhandetel, kui põlde veel ei haritud, oli see mõju vaevumärgatav. Inimesed küttisid metsloomi ja püüdsid kalu. Inimasustus oli hõre ja inimtegevus loodust peaaegu ei häirinud. Kui inimene ligi paar tuhat aastat tagasi hakkas juba ulatuslikumalt tegelema põllunduse ja karjakasvatusega, hakkas inimtegevus juba selgesti siinse looduse ilmet kujundama. Tekkisid põliskülad ja põllud, suured alad olid kasutusel heina- ja karjamaadena. Põlluharimine ja karjakasvatus andsid varasemast palju rohkem toitu ja inimasustus kasvas. Üha enam laienesid asulad, aiad, põllud, niidud ehk ökosüsteemid, mis olid inimese kujundatud ja kus puudus looduslik tasakaal.
Tänapäevaks on inimsurve loodusele veelgi kasvanud. Kasvavad linnad ja areneb tööstus. Inimtekkelistele ökosüsteemidele on lisandunud palju asulate ja tööstuspiirkondade ökosüsteeme. Viimaste seas on eriti väljapaistvad Kirde-Eesti endised ja praegused põlevkivi kaevandamise alad.
Varasemate aegadega võrreldes on praegusel ajal palju rohkem ökosüsteeme, mida inimene oma tegevusega ühel või teisel viisil mõjutab. Tänapäeval peab inimene ise hoolt kandma selle eest, et kontrollida ja ohjeldada inimtegevuse kahjulikku mõju loodusele. Sihikindlalt tegeldakse mitte ainult looduse hoidmisega, vaid ka looduslike ökosüsteemide elurikkuse taastamisega. Meil on taastatud näiteks endisi soid ja liigirikkaid niite.
Pean meeles
Looduslik tasakaal tähendab seda, et ökosüsteem püsib elusolendite omavaheliste toitumissuhete ja muude tegurite toimel enam-vähem muutumatuna.
Ökosüsteemi looduslik tasakaal võib kaduda nii looduslikel põhjustel kui ka inimmõju tõttu. Inimene on Eesti loodust oluliselt mõjutanud alates põllupidamise algusest.
Tänapäeval tuleb sihiteadlikult hoolt kanda selle eest, et ohjeldada inimtegevuse kahjulikku mõju loodusele.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on looduslik tasakaal?
- Too näide järsust ökosüsteemi muutumisest looduslikul põhjusel.
- Too näide suurest ökosüsteemi muutumisest inimmõju tõttu.
- Kirjelda, kuidas on inimene Eesti loodust aegade jooksul muutnud.
Millistel aastatel oli metskitsede arvukus metsa ökosüsteemis kõige suurem? , ja
Millistel aastatel oli ilveste arvukus metsa ökosüsteemis kõige suurem? , , ja
Kas seos metskitsede ja ilveste arvukuse vahel näitab, et on olemas looduslik tasakaal?
- On olemas looduslik tasakaal.
- Ei ole looduslikku tasakaalu.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mõtle iseseisvalt välja näide, kuidas ühe liigi arvukuse muutus mõjutab toiduahela kaudu mõne teise liigi arvukuse muutust.
- Leia interneti abil, miks ja kuidas korraldatakse Eestis soode taastamist.
