Kord hakkasid Liisa ja Paul omavahel vaidlema selle üle, kes on Eesti looduses kõige kurjem ja ohtlikum kiskja. Mõlemad arvasid, et see võiks olla üks kolmest: ilves, hunt või karu. Aga milline nendest, selles üksmeelele ei jõutud. Viimaks mindi isa käest küsima. Isa tundis metsloomi hästi, sest oli kirglik jahimees. „Pole teada, et ükski neist kolmest oleks viimase poole sajandi jooksul Eestis inimesi murdnud,” lausus ta. „Eestis pole ühtegi inimesele tõeliselt ohtlikku kiskjat. Aga et kiskjad aeg-ajalt loomi murravad, ega nad seepärast kurjad ole. Nad peavad ju liha saama, rohtu süües sureksid nad nälga,” seletas isa.
- Millised on toitumissuhted ökosüsteemis?
- Mis on kisklus, sümbioos, parasitism?
Organismid moodustavad toiduahelaid
Vaatamata sellele, et erinevad ökosüsteemid võivad olla väga erinevad, on kõigil neil olemas ühisjooni. Iga ökosüsteemi elusolendid on omavahel keerulistes ja mitmekesistes suhetes. Üksteisest toituvad organismid moodustavad toiduahelaid. Igas toiduahelas on olemas tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
Tootjad on taimed. Nad on elusolendid, kes suudavad valmistada eluta ainest ehk mineraalainetest, veest ja süsihappegaasist päikeseenergia abil orgaanilist ainet. Toiduahelas asuvad tootjad kõige alguses. Tarbijateks on enamasti loomad. Nad on kas taimtoidulised (toituvad taimedest) või loomtoidulised (toituvad loomadest). Kui toitumissuhe on selline, et üks loom toitub teisest loomast ja peab selle nimel ta tapma, nimetatakse toitumissuhet kiskluseks ehk röövluseks.
Lagundajad toituvad mitmesugusest orgaanilisest ainest – surnud taimedest ja loomadest. Nad muudavad orgaanilist ainet tagasi mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks. Enamik lagundajaid elab mullas. Metsaökosüsteemides on suur tähtsus laguahelatel. Mullas või vees lagunenud orgaanilised jäänused (näiteks okka tükk) on toiduks mitmesugustele mikroorganismidele, kes need jäänused lõplikult lagundavad ja kellest endist saab söök neist toituvatele organismidele.
Igas ökosüsteemis on mitmeid toiduahelaid. Toiduahelad üheskoos moodustavad toiduvõrgu.
Muid toitumissuhteid
Tegelikult ei piirdu toitumissuhted ökosüsteemis kaugeltki vaid selliste suhetega tootjate, tarbijate ja lagundajate vahel, nagu kirjeldatud. Toitumissuhted võivad olla hulga mitmekesisemad. Näiteks on sümbioos selline kooselu kahe liigi vahel, mis on vastastikku kasulik mõlemale poolele. Isemoodi toitumissuhe on veel parasitism. Parasitism on selline kahe liigi vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjulik.
Pean meeles
Ökosüsteemi toiduahelad üheskoos moodustavad toiduvõrgu.
Kui toitumissuhe on selline, et üks loom toitub teisest loomast ja peab selle nimel ta tapma, nimetatakse seda kiskluseks.
Sümbioos on vastastikku kasulik kooselu kahe liigi vahel.
Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kes on ökosüsteemis tootjad, tarbijad, lagundajad?
- Mis on toiduvõrk?
- Millist toitumissuhet nimetatakse kiskluseks?
- Mis on laguahel?
- Mille poolest erinevad sümbioos ja parasitism?
Väide | Kisklus | Sümbioos | Parasitism |
See on organismidevaheline suhe. | |||
See on organismidevaheline toitumissuhe. | |||
See on mõlemale poolele kasulik suhe. | |||
See on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik suhe. | |||
Üks loom sööb teise ära. |
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Too näiteid sümbioosist ja parasitismist ökosüsteemides.
