„ Kas sa tead seda tohutu suurt kivi tee ääres meie kodu lähedal? Huvitav, kas see on looduskaitse alla võetud?” küsis Liisa ühel õhtul Paulilt. „Seda ma küll ei usu,” vastas Paul. „Ma arvan, et isegi terves meie vallas pole ühtegi nii suurt kivi, et ta oleks looduskaitse all.” Liisa seda ei uskunud ja algas äge vaidlus. „Mida te siin nüüd vaidlete?“ tuli ema nende tüli lahendama. „Interneti keskkonnainfo lehelt EELIS saab ju seda päringusüsteemiga kergesti järele vaadata.”
- Millised olulised üksikobjektid on võetud kaitse alla?
- Miks tuleb neid kaitsta?
Looduskaitsealused üksikobjektid
Eestis on ohtralt võimsaid puid, rändrahne ja rannaastanguid, põnevaid allikaid, jugasid ja looduslikke koopaid. Nende seas on ka rohkesti kive, puid ja allikaid ja muid objekte, mida meie rahvas on varem pühaks pidanud või millel on suur kultuurilooline väärtus. Tihti jäävad sellised looduse vaatamisväärsused väljapoole kaitsealasid. Kuid ka neid on vaja kaitsta.
Looduskaitsealused üksikobjektid on kaitse all seetõttu, et neil on suur teaduslik, ajalooline või kultuuriline väärtus või ka sellepärast, et nad on kaunid ja mõjuvad. Nende ümber on kehtestatud tavaliselt 50 meetri laiune piiranguvöönd, kus kehtivad mitmesugused erinõuded. Kui kaitsealune objekt asub näiteks eramaal, peab maaomanik päikesetõusust kuni loojanguni lubama igaühele sinna vaba ligipääsu. Vaid otse õuemaale minekuks tuleb omanikult luba küsida.
Võimsaid põlispuid ja rändrahne hakati meil kaitse alla võtma juba rohkem kui pool sajandit tagasi. Praegu on meil kaitse all üle tuhande objekti. Kõige rohkem on üksikobjektidest kaitse all puid, rändrahne ja allikaid. Sadadest puudest on meeldejäävad näiteks Eesti jämedaim ja vanim, Tamme-Lauri tamm Urvastes, ning rohkete pärimustega seotud mitmeharuline Sipa pärn Raplamaal. Sadade rändrahnude seas on ühed silmapaistvamad Eesti suurima mahuga Ehalkivi Lääne-Virumaal ja suurima ümbermõõduga Muuga Kabelikivi Harjumaal. Kümnetest allikatest, mis on meie rahvale pühad olnud, on põnevad näiteks Saula Siniallikad Harjumaal ja Örde allikas Raplamaal.
Pean meeles
Looduskaitsealused üksikobjektid on kaitse all seetõttu, et neil on suur teaduslik, ajalooline või kultuuriline väärtus või ka sellepärast, et nad on kaunid ja mõjuvad.
Kõige rohkem on üksikobjektidest kaitse all puid, rändrahne ja allikaid.
Kaitsealuste üksikobjektide seas on tähelepanuväärsed näiteks Eesti jämedaim ja vanim puu Tamme-Lauri tamm, Eesti suurim rändrahn Ehalkivi Letipeal, muistsed ohvriallikad Saula Siniallikad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis põhjendusega on looduskaitse alla võetud üksikobjekte?
- Too näiteid kaitsealustest üksikpuudest.
- Nimeta Eesti võimsamaid kaitsealuseid rändrahne.
- Too näiteid muistsete pühadeks peetud allikate kohta, mis on praegu looduskaitse all.
- Örde allikas
- Saula Siniallikas
- Sipa pärn
- Tamme-Lauri tamm
- Ehalkivi
- Muuga Kabelikivi
- Sipa pärn
- Ilumäe hiiepärn
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Selgita interneti abil, kus asuvad su kodule lähimad kaitsealused üksikobjektid. (Kasuta maa-ameti kodulehekülge maaamet.ee, vali sealt „Kaardid 1” ja „Looduskaitse ja Natura 2000 kaart”.)
- Otsi internetist täpsemaid andmeid sinu kodule lähimate kaitsealuste objektide kohta. On need puud, rändrahnud või midagi muud? Millised on nende mõõdud või muud välimuse üksikasjad?
