Liisa ja Paul leidsid eelmisel varasuvel metsas taime, millel olid uskumatult suured ja ilusad õied. Need meenutasid kollaseid kingi, millel kannaosas punakad paelad. Õied olid nii ilusad, et Liisa tahtis need kohe koju vaasi viia. Aga Paul arvas, et äkki on tegemist mingi looduskaitsealuse taimega. Õigem on see murdmata jätta ja kodus järele vaadata, mis taim see on. Nii nad tegidki ja said teada, et olid leidnud meie käpalistest tuntuima taime – kauni kuldkinga. Selgus, et liik on looduskaitse all. Seda ei tohi noppida ega ka maa seest välja kaevata, et koduaeda kasvama panna. „Kutsume ema ja isa ka kaunist kuldkinga vaatama. Küll nad alles imestavad!” oli Liisa elevil.
- Miks on osa elustiku liike kaitse all?
- Kust saab andmeid ohustatud liikide kohta?
- Kuidas kaitstakse haruldasi liike?
Kaitsealused liigid
Eesti looduse elurikkuse kaitseks ainuüksi kaitsealadest ei piisa. Haruldased ja hävimisohus seene-, taime- ja loomaliigid ei tea inimese moodustatud looduskaitsealade piiridest midagi ja elavad ikka nii, nagu on omane neile liikidele. Seepärast tuleb teatud paiku ja alasid kaitsta ka selle nimel, et haruldased liigid meie loodusest ei kaoks.
Eestis on kaitse all kokku üle viiesaja seene-, taime- ja loomaliigi. Ligi pooled neist on erinevad taimeliigid. Kaitsealused liigid jagunevad selle järgi, kui ohustatud nad on, kolme kategooriasse. Esimesse kategooriasse kuuluvad hävimisohus, teise ohustatud ja kolmandasse tähelepanu vajavad liigid. Lisaks on meie elustiku liikide kohta koostatud punane nimestik (varem nimetati seda punaseks raamatuks). Seal pole kirjas mitte ainult kaitsealused, vaid ka muud liigid, mis otseselt ohustatud pole. Punase nimestiku liikidega saab internetis tutvuda igaüks.
Kuidas kaitstakse haruldasi liike
Kui mõni haruldane elustiku liik Eestis väljasuremise ohtu satub, siis mitte seetõttu, et inimene seda sihikindlalt hävitaks. Peamiseks liigi kadumise põhjuseks saab talle sobivate elupaikade kadumine. Kui inimene ei tea täpselt, milliseid elupaiku haruldane liik vajab ja kus need asuvad, võib ta elupaigad hävitada tahtmatult. Haruldasi liike kaitstakse peamiselt sel teel, et võetakse kaitse alla nende elupaiku. Niisuguste alade hulka, kus teatud inimtegevused on piiratud, kuuluvad näiteks hoiualad ja püsielupaigad. Hoiualad võivad olla teinekord pindalalt päris suured ja neid on Eestis kokku sadu. Ühel hoiualal kaitstakse mitme haruldase liigi elupaiku. Püsielupaigad on tavaliselt väikese pindalaga. Igaüks neist on moodustatud teatud kindla liigi kaitsmiseks. Püsielupaiku on haruldastele seene-, taime- ja loomaliikidele Eestis üle tuhande.
Pean meeles
Eestis on looduskaitse all üle viiesaja seene-, taime- ja loomaliigi. Ohustatuse astme järgi jagunevad nad kolme kategooriasse.
Eesti elustiku liikide ohustatus on kirjas punases nimestikus.
Haruldasi liike kaitstakse peamiselt sel teel, et võetakse kaitse alla nende elupaiku.
Liikide elupaikade kaitseks on loodud hoiualad ja püsielupaigad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on punane nimestik?
- Mis on liikide väljasuremisohtu sattumise peamised põhjused?
- Milleks on loodud hoiualad ja püsielupaigad?
Hoiualasid on Eestis kokku.
Ühel hoiualal kaitstakseharuldase liigi elupaiku.
Püsielupaigad on tavaliseltpindalaga.
Igaüks neist on moodustatud vähemaltliigi kaitsmiseks.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Kasuta otsisõna Eesti punane nimestik ja tutvu seal leiduvaga.
- Uuri punasest nimestikust, millisesse kaitsekategooriasse kuuluvad need linnud: merikotkas, metsis, sookurg.
- Leia internetist, milliseid hoiualasid leidub sinu kodumaakonnas.
