Jäätmekäitlus

Inimtegevus tekitab päevast päeva selliseid aineid, esemeid või jääke, mida enam pole tarvis ja mis on kasutamiseks kõlbmatud. Kui need prügikasti panna sorteerimata, tekib prügi, mis veetakse läbisegi prügimäele. Kui aga kõik kasutamiseks kõlbmatu liigiti sortida, saame jäätmed, mida saab kasutada mujal või muuks otstarbeks. Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, jäätme­vedu, taas­kasutamist ja kõrvaldamist.

Mida arenenum on riik, seda rohkem tekib prügi. Rohkem prügi tähendab suuremat tarbimist ja loodus­varade raiskamist. Selle pidurdamiseks on hädavajalik jäätmete sortimine ja taas­kasutamine. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab sorteerida. Mida rohkem neid sortida ja vanu esemeid taas­kasutusse saata, seda vähem jääb jäätmeid. Koduses maja­pidamises tekkivatest jäätmetest on suurem osa pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Loodus­varude säästmiseks peaks muust prügist alati eraldama vähemalt vanapaberi, pakendid, toidu­jäätmed ja ohtlikud jäätmed.

Paberikonteinerisse tuleb panna reklaam­materjalid, ajalehed, ajakirjad, kataloogid, vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistus­paberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja -karbid, paberkotid, puhtad paber­pakendid.

Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna määrdunud või vettinud paberit ja pappi, maja­pidamis­paberit, kasutatud paber­nõusid, kartongist joogi­pakendeid, kilet, foolium- ja kopeer­paberit.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimis­jäägid, leib, sai, pool­fabrikaadid, pagari- ja kondiitri­tooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidu­jäätmed, maja­pidamis­paber, paber­salvrätid, kohvipaks, paber­filtrid, teepakid, toataimed ja lõike­lilled.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toidu­aineid, vedelikke, suuri konte, kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsu­konisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogi­liselt mitte­lagunevaid jäätmeid.

Pakendikonteinerisse tuleb panna plast­pakendid (jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesi­pudelid, kosmeetika, kreemipurgid, šampooni­pudelid, plastnõud ja -karbid, kilekotid, pakkekile, muud plast­pakendid), klaas­pakendid (klaas­pudelid, klaaspurgid), metall­pakendid (konservi­karbid, toidu- ja joogi­pakendite metall­kaaned, korgid), joogi­kartong (puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurti­pakendid).

Pakendikonteinerisse ei tohi panna toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosool­pakendeid (nt juukse­lakk), akna- ja lehtklaasi, valgustus­pirne.

Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkme­materjalid, värvi-, liimi-, laki- ja lahusti­jäätmed, elavhõbeda­lambid, elavhõbe­kraadi­klaasid ja muud elav­hõbedat sisaldavaid jäätmed, patareid ja akud, aegunud ja kasutus­kõlbmatud ravimid, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed. Ohtlikke jäätmeid saab viia jäätme­jaamadesse, tanklatesse ja statsionaarsetesse vastuvõtu­punktidesse.

Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia vana või kasutus­kõlbmatu olme­elektroonika ja kodu­tehnika (külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne).

Vanadest ajalehtedest valmistatakse uut paberit ja soojustus­villa. Kui koguda kokku 70 kilogrammi vana­paberit, saab säästa ühe puu. Tühjadest klaas­pudelitest valmistatakse uut klaasi ja klaasvilla. Plast­pudelid purustatakse ja valmistatakse uusi plastist esemeid. Metallist valmistatakse torusid ja mootori­osi. Kasutuses olnud kartong­pakendid põletatakse ja neist saadakse soojus­energiat.

1. Põhjenda, miks on vaja olmeprügi sorteerida.
2. Millised on prügi sorteerimise võimalused sinu kodukohas?
3. Millised tegevused kodus aitavad kaasa jäätmete tekke vähendamisele?
4. Too näiteid jäätmete taaskasutamise võimalustest.
5. Kuidas saab vähendada prügi teket koolis?