Liisa käis nädalavahetusel külas maavanaemal ja -isal. Vanaisa on kirglik kalamees ja ta võttis seekordsele püügiretkele järve äärde kaasa ka Liisa. Teel järve äärde metsast läbi minnes jahmatas Liisat aga suur kolahunnik keset metsavälu. Keegi oli sinna toonud oma vana külmiku, mõned autorehvid, kilekotid, kuhu oli nähtavasti kogutud väiksemat prügi. „Kes seda küll teinud on? Prügikastid on ju ometi olemas!” imestas Liisa. „Jah, aga kahjuks on inimesi, kes loodusest ei hooli ja seda reostavad. Eks ole ka linnades palju hoolimatust ja mugavust. Sellest reostusest siin tuleks aga küll teatada Keskkonnainspektsioonile,” arutles vanaisa prügikuhja takseerides.
- Kuidas muudab inimtegevus looduskeskkonda?
- Millised on keskkonnaprobleemid maakohas ja millised linnas?
Keskkonnaprobleemid maakohas
Igasugune inimtegevus muudab looduskeskkonda. Inimesed suhtuvad muutustesse erinevalt. Ühed eelistavad tagasipöördumist endisaegse loodusliku eluviisi juurde, teised aga tarbivad mugavuse nimel kõiki vahendeid ega hooli loodusest.
Metsi nimetatakse ka meie planeedi kopsudeks ja neid peetakse üheks oluliseks keskkonnaseisundi näitajaks. Kahjuks raiutakse metsa üha rohkem ja selle tagajärjel ei suuda allesjäänud taimestik õhku enam kõigist saasteainetest täielikult puhastada. Oma panuse õhu saastamisse annavad tööstusettevõtted. Saastunud atmosfääri tõttu väheneb ka metsade pindala.
Inimesed vajavad ikka rohkem mitmesuguseid toiduaineid. Suurte saakide lootuses kurnatakse välja viljakad maad, kasutatakse suurtes kogustes mürkkemikaale ja kunstväetisi ega hoolita seetõttu keskkonna puhtusest. Puhastamata reoveed juhitakse jõgedesse-järvedesse. Selle tagajärjel vaesub sealne loomastik ja ökosüsteemi tasakaal häirub.
Põhjavette sattuv reovesi ja muud kahjulikud ained saastavad sageli joogivee.
Lisa oma tähelepanekuid võimalike keskkonnaprobleemide kohta.
Linnakeskkond
Üha rohkem inimesi kolib elama linnadesse. Eestis elab ligi 1/3 elanikkonnast Tallinnas. Ehitatakse uusi elurajoone, linnade territooriumid suurenevad seniste maapiirkondade arvel. Pidevaks töökoha ja kodu vahet sõitmiseks vajatakse transporti ja seetõttu suureneb pidevalt ka õhku paisatavate heitgaaside hulk. Kõige rohkem avaldab vingugaasiga reostunud linnaõhk mõju väikelastele ja vanadele inimestele. Kannatab ka linnataimestik. Kui ehitajad ei hooli kasumi nimel linnaõhu puhtusest, tuuakse sageli ohvriks väiksemad metsatukad ja suured pargipuud, et teha ruumi uusehitistele.
Mida rohkem elab mingis piirkonnas inimesi, seda rohkem tarbitakse ja seda rohkem tekib mitmesuguseid jäätmeid. Üha rohkem kasutatakse materjale, mille lagunemine looduses kestab aastasadu.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millised inimese tegevused reostavad põhjavett?
- Millised inimese tegevused saastavad õhku?
- Mis tähtsus on metsal?
Metsi nimetatakse ka meie planeedi ja neid peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Kahjuks raiutakse metsa üha ja selle tagajärjel allesjäänud õhku enam kõigist saasteainetest täielikult puhastada. Oma panuse õhu annavad tööstusettevõtted. atmosfääri tõttu väheneb ka metsade pindala.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Millised keskkonnaprobleemid on sinu kodukohas?
- Millised oleksid nende probleemide lahendamise võimalused?
