Globaalprobleemid
Inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nimetatakse globaalprobleemideks. Avaldumisviisi järgi võib need jagada kaheks:
- keskkonnaprobleemid, nt kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine jms;
- sotsiaalprobleemid, nt vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile ja haridusele jms.
Sotsiaalsed ja keskkonnaalased globaalprobleemid on omavahel lahutamatult seotud. Nii näiteks põhjustab keskkonnareostus ja loodusressursside ammendumine vaesust ning seetõttu emigreerutakse nendest piirkondadest. Oluliste loodusvarade (fossiilkütused, magevesi) pärast sõditakse. Maakera kiiresti suurenev elanikkond ja selle kasvavad vajadused nõuavad tööstusliku tootmise suurenemist, mis omakorda põhjustab õhusaastet ja osoonikihi hõrenemist.
Arutle
- Kui suur on inimkonna vastutus keskkonnaprobleemide tekkimise ees? Põhjenda.
HIV-i epideemia
MTÜ AIDS-i Tugikeskuse asutajaliikme Nelli Kalikova sõnul muutub HIV-i epideemia iga aastaga. Ta tunnistas, et algul peamiselt süstivate narkomaanide seas levinud viirust on juba teistel inimestel. Narkomaanide nakatumine langeb, HIV-i levik sugulisel teel aga suureneb. Kalikova on veendunud, et pole enam ühtegi narkomaani, kes ei teaks, et süstlaid on võimalik vahetada.
Kalikova pani südamele, et HIV võib tungida ka tavalisse peresse, kus ka ontlik pereema on ohus, sest mehed toovad nakkuse peresse, aga peres keegi kondoomi ei kasuta.
Vikerraadio. Reporteritund. 14.12.2011.
Arutle
- Kas epideemiad (nt HIV/AIDS) on keskkonna- või sotsiaalprobleemid?
Kasvav globaalprobleem: põgenikud
Põgenikud on inimesed, kes jätavad oma alalise elupaiga ning kolivad uude kohta. Põgenemise põhjused on erinevad: vaesus, nälg, õhusaaste, kõrbestumine, maavärin, sõda, terrorism.
ÜRO hinnangul oli 2019. aastal maailmas 26 miljonit põgenikku, kes olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma. 85% maailma põgenikest leiavad peavarju arengumaades.
Arengumaade kasvav probleem on siseriiklikud põgenikud. Need on inimesed, kes pagevad tagakiusamise, nälja või looduskatastroofi eest oma riigi teise piirkonda. Neid ei loeta ametlikult põgenikeks, sest nad ei ole oma koduriigist lahkunud. Siseriiklikke põgenikke oli 2019. aastal umbes 45,7 miljonit.
www.unhcr.org
Arutle
- Kas põgenikud on keskkonna- või sotsiaalprobleem? Põhjenda.
Inimõiguste tagamine
Peamised inimõigused ja põhivabadused on õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba; südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus; õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist; õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu.
Inimõigused on õigused, mis on igal isikul seetõttu, et ta on inimene. Kuid see pole teaduslik fakt, vaid pigem moraalne seisukoht, mida võidakse eitada. Ajalooliselt on universaalsed inimõigused uus nähtus, sest veel sajand tagasi aktsepteerisid vaid vähesed ideed, et erinevatest rassidest ja mõlemast soost inimesed on võrdsed.
Uude arengujärku jõudis suhtumine inimõigustesse pärast Teist maailmasõda. Maailm vajas garantiid, et sõdadega kaasnenud inimvihkajalikkus, genotsiid ja muud õudused enam ei korduks. Just selleks loodigi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle juurde 1946. aastal ÜRO Inimõiguste Komisjon (UNHRC). 1948. aastal võeti ÜRO-s vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti jaoks omavad erilist tähendust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950) ja Euroopa sotsiaalharta (1961, täiendatud 1996). Euroopa Nõukogu juurde asutati Euroopa Inimõiguste Komisjon (1954) ja Euroopa Inimõiguste Kohus (1959).
Mõiste
- Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustööd.
Inimõiguste ülddeklaratsioon
Artikkel 1
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Arutle
- Miks on üldtunnustatud inimõigused vajalikud?
- Tutvu interneti või raamatukogu vahendusel inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning too näiteid selles esitatud poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste õiguste ja vabaduste kohta.
Inimkaubandus
Inimkaubandust peetakse illegaalse relva- ja uimastikaubanduse kõrval organiseeritud kuritegevuse üheks suurimaks tuluallikaks. Inimkaubitsejad kasutavad ära oma ohvrite vaesusest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Inimkaubanduse erivormiks on peale orjakaubanduse ka illegaalne elundikaubandus.
Arutle
- Milliseid inimõigusi rikub inimkaubandus?
Organiseeritud kuritegevuse vastu
- Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.
- Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil.
- Laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).
Arutle
- Arutle, kuidas oleks võimalik inimkaubanduse vastu võidelda.
Keskkonnaalased globaalprobleemid
Suurema osa ajaloost on maailma kliima tervikuna jäänud inimtegevusest mõjutamata. Praegu elab planeedil üle 7 miljardi inimese ja eelseisva sajandi jooksul peaks see arv enamlevinud prognooside kohaselt kahekordistuma. Kiiresti kasvava inimkonna vajadused ammendavad, sageli pöördumatult, paljud Maa loodusressursid ja vähendavad looduslikku mitmekesisust. Inimkonna majandustegevuse kõige halvemaks tagajärjeks peetakse globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu.
Globaalse soojenemise põhjused – fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste (nt süsihappegaas), metsade vähenemine, kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel.
Globaalse soojenemise tagajärjed – kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine.
Samas leidub ka neid teadlasi, kes väidavad, et inimtegevus ei põhjusta kliimamuutusi, vaid need on loomulike looduslike protsesside (nt muutused päikesekiirguse aktiivsuses) tagajärjed. On räägitud isegi kliima jahenemisest ja uue jääaja tulekust.
Arutle
- Tuleta meelde geograafias õpitut. Kuidas kasvuhooneefekt tekib ja kuidas see mõjutab Maa kliimat?
- Millist seisukohta toetad globaalse soojenemise osas: kas see on inimtegevuse tagajärg või loomulik looduslik protsess? Põhjenda.
Globaalne keskkonnapoliitika
Kyoto protokoll on 1997. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990. aasta tasemini. Eesmärk oli 2050. aastaks vähendada saastegaaside atmosfääri paiskamist 50% võrra. ÜRO kliimakonverentsil Kopenhaagenis 2009. aastal osales 119 riigijuhti. Konverentsi lõppdokumendile alla kirjutanud riigid tunnistasid vajadust takistada globaalse temperatuuri kerkimist üle kahe kraadi Celsiuse järgi ja vähendada selleks süsihappegaasi õhkupaiskamist. Riigid tunnistasid ka vajadust vähendada metsade maharaiumist, kuid ilma mingite kohustusteta. Ühtlasi lubasid arenenud riigid rahalist abi vaesematele riikidele kliimamuutustega toimetulekuks.
2012. võeti vastu Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Eesti ratifitseeris muudatuse 2015. aastal ning täidab selle eesmärke.
Heitkogustega kauplemine
Kyoto protokolli Doha muudatusega võttis Eesti kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 18% võrra.
Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu on Eestis alates 1990. aastate algusest heitkogused märkimisväärselt vähenenud ja on allpool Kyoto protokolliga sätestatud heitkoguste piirkogusest. See tähendab seda, et kui riik paiskab õhku piirkogusest vähem kasvuhoonegaase, siis võib ta piirkoguse ja tegeliku saastekoguse vahe maha müüa. Seetõttu on Eesti on KHG heitkogustega kauplemisel „müüja“ rollis.
Keskkonnaministeerium
Arutle
- Kas maailma saastegaaside hulk väheneb, kui toimub heitkogustega kauplemine? Põhjenda.
Vee nappus
1910. aastal tarvitas inimkond kokku umbes 500 000 m³ magevett, 2001. aastal oli see näitaja 3 750 000 m³. 70 protsenti kasutatavast mageveest kulub põllumajandusele. Väga veemahukas on ka turism, sest veerikastelt aladelt pärit inimesed soovivad duši all käia ning jahedust ja puhtust hoida ka seal, kus vett napib. [---] „21. sajandil sõditakse vee pärast“, on süngelt ennustanud Maailmapanga endine asepresident Ismail Serageldin. Loodus on jaotanud mageveevarusid üle maailma väga ebaühtlaselt, nii et kohati tuntakse veest teravat puudust ja kohati on seda üleliia. [---] Palju magevett saadakse jõgedest, mis kulgevad üle poliitiliste piiride, nii et riigid, kelle maadelt jõgi alguse saab, omavad tugevat kontrolli nende üle, kelle maadele see voolab. See, kui võtta vett ülemjooksul, tähendab, et alamjooksul on seda vähem. [---] Pinged võivad minna väga teravaks, kui sõltuvad riigid tunnevad, et mitte ainult majanduselu, vaid elu üldse on jõe ülemjooksu kontrolliva riigi käes.
Michael Nicholson. Rahvusvaheliste suhete alused. Tea: Tallinn, 2004.
Arutle
- Kas järgmine sõda Lähis-Idas peetakse vee pärast?
- Miks on vesi strateegiline loodusvara?
- Kui palju mageveevarusid on Euroopas?
Nauru katastroof
Kliima soojenemisest tingitud maailmamere tõusu tõttu võivad paljud ranniku- ja saareriigid osaliselt või täielikult vee alla jääda. Üheks selliseks on Vaikse ookeani edelaosas asuv 14 000 elanikuga Nauru. Nauru saavutas Austraalia ja ÜRO eestkoste alt iseseisvuse 1968. aastal. Saar oli rikas fosforiidi poolest, mida hakati kaevandama juba 1907. aastal. Veel paarkümmend aastat tagasi oli Nauru SKP per capita tänu maavarade müügile maailma suurimaid.
20. sajandi lõpuks oli aga maavara otsas ja riik vaesunud. Nauru valitsus ei suutnud fosforiiditulusid tuleviku tarbeks investeerida. Ligi 70 protsenti saare pinnasest on koos taimestikuga fosforiiti kaevandades eemaldatud, elamiskõlblikuks on jäänud üksnes kitsas rannikuriba. Samuti on saarel probleeme puhta joogiveega. Siseveekogusid on muu hulgas kasutatud prügi ladustamiseks. 21. sajandi alguseks sõltub Nauru pea täielikult Austraalia abist. Nauru valitsus on oma sissetulekute suurendamiseks müünud riigi kodakondsust. 2009. aastal tunnustas Nauru Venemaa 50 miljoni dollari suuruse abipaketi eest Gruusia separatistlike piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.
Arutle
- Kas naurulased on kirjeldatud olukorras ohvrid või süüdlased? Põhjenda.
Jäätmed
Maailmapanga poolt koostatud 2012. aasta jäätmeraporti „What a Waste: A Global Review of Solid Waste Management“ järgi kasvab 2025. aastaks jäätmete hulk kaks korda. Praegu tekib maailmas 1,3 miljardit tonni jäätmeid aastas, 2025. aastaks tõuseb see aga 2,2 miljardi tonnini aastas. Ühe inimese kohta tekib tänapäeval keskmiselt 1,2 kg jäätmeid päevas, 2025. aastaks kasvab see 1,42 kilogrammini.
Arutle
- Milliseks kujuneb tulevikus jäätmekäitlus?
Küsimused
- Millised globaalprobleemid ohustavad sinu arvates inimkonda enim? Miks?
- Millised ülesanded seisavad inimkonna ees 21. sajandil?
- Mida saaks teha kodanikuühiskond, et juurutada keskkonnateadlikku tarbimiskäitumist?
- Service provided by Star Cloud LLC