Geoloogiline ehitus ja pinnamood
Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad oma kontaktvööndis maakoort ja pressivad kivimeid kurdudeks. Selline olukord on Vahemere piirkonnas, kus Aafrika laam nihkub Euraasia laama suunas. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb, tekivad alangud. Selline olukord on Islandi piirkonnas, kus Euraasia ja Põhja-Ameerika laam aeglaselt lahku triivivad. Maavärinaid ja vulkaanipurskeid esineb mõlemal juhul. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda.
Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal.
Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda.
Euroopa pinnamoe jaotus
Madalikud moodustavad umbes 60% Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmavad u 24%, 10% on keskmäestikke ja 6% kõrgmäestikke.
Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul.
- Geoloogiliselt asub Euroopa Euraasia laamal.
- Euraasia ja Põhja-Ameerika laam põrkuvad.
- Islandil esineb laamade lahknemise tõttu vulkaane ja maavärinaid.
- Laamade liikumisest tingitud maavärinad ja mäetekke protsessid Eestit, Lätit ja Leedut ei ohusta.
- Maailmajagudest on Euroopa kõige mägisem.
- Põhjamere rannikul ja Kaspia mere ümbruses on maapind kohati meretasemest madalamal.
Tasandikud
Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega.
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu.
Mäestikud
Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Šotimaa, Põhja-Iirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud.
Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100–1500 m. Need on Keskmassiiv, Tšehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kiltkivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne.
Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Balkani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Šveits, Austria, Balkani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared.
Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud – Lombardia, Kesk- ja Alam-Doonau madalik.
Maapinna kerkimine
Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas!
Küsimused
- Leia kaardilt Euroopa lauskmaa ja selle piirialad. Näita vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad.
- Leia Euroopa kaardilt noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad.
- Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45° N ja 55° N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad?
- Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist Euroopa lõunaosas ja Islandil. Leia kaardilt Islandi vulkaanid Laki, Hekla, Eyjafjallajökull ning Itaaliast Etna ja Vesuuv.
