Ruutvõrrandi lahendamine kaksliikme ruuduks täiendamise võttega on aeganõudev. Kuna teisendamine toimub alati ühesuguse skeemi järgi, siis on mõistlik leida sellele skeemile vastav üldine lahendivalem. Vaatleme üldkujulist ruutvõrrandit
ax2 + bx + c = 0 ehk ax2 + bx = –c.
Täiendame viimase võrrandi vasaku poole eelmise peatüki eeskujul kaksliikme ruuduks. Et esimene liige oleks ühe kaksliikme ruut, korrutame kõigepealt võrrandi mõlemaid pooli teguriga 4a. Siis saame
4a2x2 + 4abx = –4ac ehk (2ax)2 + 2 ⋅ 2ax ⋅ b = –4ac.
Et saada viimase võrrandi vasakule poolele kaksliikme ruutu, tuleb selle poolega liita b2. Sama arv tuleb liita muidugi ka võrrandi parema poolega. Siis saame:
(2ax)2 + 2 · 2ax · b + b2 = b2 – 4ac
ehk
(2ax + b)2 = b2 – 4ac.
Eeldades, et b2 –4ac ≥ 0, leiame saadud võrrandi mõlemast poolest ruutjuure ja seejärel võrrandi lahendid:
Seega saab ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid leida valemiga
.
Näide 1
Lahendame ruutvõrrandi 4x2 + 7x –2 = 0.
Siin a = 4, b = 7 ja c = –2. Lahendivalemi järgi saame:
Oma arvutuste õigsuse kontrollimiseks asendame saadud lahendid võrrandisse 4x2 + 7x – 2 = 0.
Näiteks x1 = –2 korral võrrandi vasak pool
v = 4 ⋅ (–2)2 + 7 ⋅ (–2) – 2 = 16 –14 – 2 = 0.
Järelikult on x1 = –2 võrrandi lahend. Analoogiliselt saab kontrollida, et ka 0,25 sobib lahendiks.
Vastus. x1 = –2, x2 = 0,25.
Näide 2
Lahendame ruutvõrrandi x2 – 6x + 9 = 0.
Siin a = 1, b = –6 ja c = 9. Lahendivalemi järgi saame:
Öeldakse, et sellel võrrandil on kaks võrdset lahendit:
.
Vastus. x = 3.
Näide 3
Lahendame võrrandi –3x2 + 11x – 6 = 0.
Siin on otstarbekas, kuid mitte ilmtingimata tarvilik, korrutada (või jagada) võrrandi mõlemaid pooli teguriga –1. Sellega vabaneme negatiivsest kordajast x2 ees ja väheneb võimalike vigade oht lahendivalemi kasutamisel. Nii saame uue, eelmisega samaväärse võrrandi
3x2 – 11x + 6 = 0,
mille lahendamisel saame, et ja . (Kontrolli seda!)
Vastus. ja .
Näide 4
Lahendame võrrandi 3x2 – 2x + 4 = 0.
Lahendivalemi järgi leiame, et
.
Et negatiivsest arvust ei saa ruutjuurt leida, siis antud võrrandil puuduvad lahendid (meile tuntud arvude hulgas).
Vastus. Lahendid puuduvad.
Näide 5
Lahendame võrrandi .
Kõigepealt lihtsustame võrrandit ja anname võrrandile normaalkuju. Selleks korrutame võrrandi pooli murdude ühise nimetajaga 12, taandame ja toome kõik liikmed vasakule:
Lahendivalemit kasutades leiame, et
= = ,
millest t1 = –1,5 ja .
Vastus. t1 = –1,5 ja .
Proovi seda ülesannet lahendada ka teisel viisil, viies liikmed vasakul pool ühisele nimetajale ja lahendades edasi nagu võrdekujulist võrrandit.
Ülesanded A
109. Ruutvõrrandi lahendivalem
Lahenda kirjalikult vihikus näites 3 antud võrrand –3x2 + 11x – 6 = 0 ilma kordajate märke muutmata. Väldi võimalikke „märgivigu”!
Vastus. Need arvud on ja või ja .
Vastus. Need arvud on ja või ja .
Vastus. Need arvud on ja .
Vastus. Need arvud on ja .
Ülesanded B
x1 =
u1 =
v1 =
u1 =
x1 ≈
t1 ≈
u1 ≈
x1 ≈
x2 + 7x – 7 = 0
x1 ≈
x2 – 8x + 9 = 0
x1 ≈
t2 + 4t – 6 = 0
t1 ≈
m2 + m – 5 = 0
m1 ≈
(x – 1)(x + 2) = 7
x1 ≈
(x + 2)2 – 3x = 5
x1 ≈
Tuleta kirjalikult vihikus see valem, asendades üldises lahendivalemis kordaja b avaldisega 2k ja lihtsustades tulemust.
Kasuta saadud valemit järgnevate võrrandite lahendamisel:
3x2 + 4x + 1 = 0
x1 =
x2 – 4x – 21 = 0
x1 =
3x2 + 10x – 8 = 0
x1 =
5t2 – 12t + 4 = 0
t1 =
9s2 + 40s – 25 = 0
s1 =
7u2 – 20u – 3 = 0
u1 =
(x – 1)2 – 9(x – 1) + 14 = 0
x1 =
(2t – 1)2 + 2(2t – 1) – 15 = 0
t1 =
3(5u – 1)2 – 5(5u – 1) + 2 = 0
u1 =
6(y + 2)2 + y + 1 = 0
y1 =
Vihje
Kumera n-nurga diagonaalide arvu d saab leida valemi abil.
- Kontrolli selle valemi kehtivust n = 3 ja n = 4 korral.
- Millise n korral on hulknurgal 65 diagonaali?
Vastus. Hulknurgal on 65 diagonaali siis, kui n = . - Kas on olemas hulknurk, milles d = n (külgede ja diagonaalide arv on võrdne)?
Vastus. Selline hulknurk , siis n = .